Kes mind hoiaks ja hellitaks, kui mul on rasked ajad? Ainult Sina, mu kallis. Ma vajan ainult Sind. Su sõnad on justkui õrnad käed, mis paitavad mu meeli üsnagi helgelt. Pidevalt on mu mõtted Sinul. Sinuta ma ei saa ja ei tahagi. Iga hetk Sinuta tundub mulle kui igavik. Kui koos olime, ütlesid tihti, et armastad mind. Ma olin rumal ja tõrjusin Sind. Ma kartsin pisut, sest mitte keegi ei olnud mulle midagi säärast öelnud. See oli viga. Ma ju armastasin Sind, armastan praegugi. Kõik see võtab pisara silmanurka, sest see on nii armas. Kui vaatad mind, jääb aeg seisma. Su siiras pilk võiks mind koguaeg jälgida. Ma näen Sind isegi unes. Ainult Sina oskad mind lohutada. Me oleme teineteise jaoks loodud. Kui oleme koos, pole sõnu vajagi. Me ju teame. Ja see vaikus, mis meie vahel valitsema hakkab, ei ole sugugi piinlik. See on imeline! Lisaks vajan Su käsi enda ümber, sest nii tunnen endkindlalt. Ainult meie mõistame seda, mis meie vahel toimub. Kõik esemed, mis Sind meenutavad, hoian ma kindlas kohas alles. Neid vaadates saan ma oma igatsust leevendada. Kõik need esemed omavad Sinu lõhna. See aitab mul õhtuti uinuda. Ma armastan seda, kuidas Sa mind vaatad. Ma armastan seda, kuidas Sa mind kuulad. Ma armastan seda, kuidas Sa mind lohutad ja ravid. Ma armastan seda, kuidas Sa mind aitad. Ma armastan su nõuandeid. Ma armastan Su heatahtlikkust. Ma armastan Su tegemisi. Ma armastan Sinu juures kõike. Ma armastan Sind, ma kuulun Sulle ja Sa tead seda. Mu tunded Sinu vastu ei muutu. See on tunne, mida ma ei oska enam täpsemalt seletada. See on tunne, mille nimel tasub elada...

Pëlqen! 4