Ma komistasin ja valusalt kukkusin
ma ei vaadanudüldsegi maha.
Vaevalt küll, et sel hetkel ma tukkusin,
kuid ehk vaatasin lihtsalt maha.


Sai haiget mu süda ja hing
Ka eneseuhkus kannatada sai.
Näe sulguski jälle nõiaring,
ja jälle ma ütlesin ain ult ai.


Valust pisarad valgusid silma,
valust olin lausa hingetu.
Ei märganud isegi sajust ilma,
sellest alandusest olin lausa keeletu.


Oleksin tahtnud karjuda ja nutta
ka laamendada ma oleks võinud.
Minu tunded tallati lihtsalt mutta,
sellest kõigest loobuda ma oleks võinud.

Pëlqen! 10