üksainus puudutus
kui karje hinges kajab
sai suvest sügis
talle järgnes talv
mis jäässe kaanetas
ka õrnad tunderajad
jäi järgi ootus
habras kui kristall

kas suudab kevad
sulatada tõkked
ja päästa valla
tormis vetevood
või mälestuseks jääb
romanss mis lõppes
veel enne algustki
vaid unistuste voos

Pëlqen!