Üks täht mulle taevas kord pilgutas silma,
Mu süda läks soojaks sel ööl.
Kui varem mu hing õhkas süngust ja külma,
Siis nüüd tegi armastus tööd.

Ei hoolinud tõesti sest tähest ma varem,
Ta oli vaid taevas üks kild.
Kuid praegu ma tunnen, et maailm on parem,
Mu murejõe ületab sild.

Ja sillal ma jalutan, oodates teda,
Et taevas ta sähvataks taas,
Kuid otsides taevast, ei mõistagi, keda
Otsima seadsin end ma.

Pëlqen! 2