Jörgen Kirt's blog

Sulle, kes sa oled täitnud minu kaunid soovid
Õrnalt hingan kuna tundub nagu poleks päris
see õhk me ümber soojalt puudutab su huuli
mida tunnen mida mõtlen, südames on keegi

Sulle, kes sa oled päike minu igas päevas
Minu ingel, kuu ja tähed, minu hingelaegas
Mu südamesse oled kirjutatud sa kui luule
seistes sinu kõrval raske mõelda iial muule

Sina tead kuidas naeratavad sinisilmad
Tasakaalu leidnud olles, seistes sinu kõrval
Nagu kass kes leidis kodu pärast pikka külma
või vaid unelm riivab hetkeks liblikana silma

Kas tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma

Sulle, sest sa oled lihtsalt minu suurim tunne
Minu suurim õnn siin ilmas suurim õnnetunne
Rändand kogu elu justkui tühjas…

Olen kaugel,sõdin kodumaa eest,
hoolime,oleme kõik ühe mehe eest.
Ei nori,ülesse näitame vaprust,
pole aega,et näha kaklust.

Plahvatused ja surm,
kõik see väga kurb.
Ei ole hetke,mil oleksin siin valvel,
kas või paljajalu kraavis,talvel.

Ainult elus hoiab mõte see,
kodus ootab naine,tütreke.
Ema nutuselt,tule tagasi poju,
ei muud,tule lihtsalt koju.

Lahkun siit,tagasi vaatan,
oma käitumist,iseloomu taastan.
Jah pere,tagasi tulen,
selle verise mälestuse sügavustesse sulen.

Ma ei maksa midagi, aga olen väärt palju.

Rikasan neid, kes mind saavadd, tegemata vaesemaks neid,

kes mu ära annavad. Ma kestan ühe hetke, aga mälestus minust

võib kesta terve elu. Ma olen puhkus väsinule, lootus meeleheitnule,

päikaesekiir kurvale ja parim vastumürk murele. Mind ei saa osta,

müüa, laenata ega varastada, sest ma ei oma mingit väärtust enne kui

ma ennast kellelegi annan.

Kaitserelvastus, olgu ta kui tahes kaasaegne on surnud rahu
kui seda usaldataks ilma väljaõppeta meeskonna kätte
Kõige võimasam relv, kõige kesksem tegur mistahes väeliigis , mistahes
demokraatlikus riigis on kõigepealt sõdur.
Sõdur ja tema väljaõpe, sõdur ja tema kaitsetahe, sõdur ja tema
vastuvaidlematu kuulekus distsipliinile, käsule ja Eeti Vabariigi seadustele
oin see alus, millele me ehitame tänast ja homset Eesti kaitsevõimu.

Kui juba hommikul vara rivis seisma pead sa
Mina poole päevani jään voodisse lebama
Nii kaunis on hommik
Mind ootab kuum ja päikseline Pirita

Keset kuuma päeva metsas higisena jooksed sa
Sa ju tead et gaasimaskis suvel raske hingata
Ka minul on palav
On palju kauneid naisi rannas liikumas

On nädal mööda läinud ja…

Ammuli sui sind vahtisin ma,
su seksikas kõnnak ja võrratud jalad ja
silmad puhkavad kui ma sind näen,
salaja paneks su põlvele ma käed.

Sa silmist mind iga kord pimedaks lööd,
ma näen vaid su jalgu ei maga,ei söö ja
öösel ootan,et algaks uus päev,
siis jälle sind kohtan
mul süda seisma jääb.

Ref... Ja käsi libiseb põlvele
su jalad kaunimad on
ja see täiega mind erutab
ja seda hetke ma visalt olen kaua oodanud,
et vaid sinuga koos oleks ma.

..Ja käsi libiseb põlvele
su jalad kaunid on...
ja seda hetke ma visalt olen kaua oodanud...

Ma trepidest süles sind ülesse viin
sa naerad ja su naer on kui joovastav viin ja
huuled putudad kokku meil veel,
muutun narkomaaniks…

Sajab kuulirahet taevast,
sõdurid on väsinud raskest vaevast,
kui lõhkevad mürsud maas,
ja soldatid ründavad taas,
Kivid, tolm, killud, karjed,
on sellega juba sõdurid harjunud.
Tuleb tank, tolmab maa,
lõhub müüre, maju ta,
toob surma tänavatel-
ei anna armu vaenlastel.
***
Tormijooksu vapralt minnakse,
kõik vaenlased välja lüüakse,
ei surma karda nad,
ustavalt teenivad isamaad.
***
Tulevad koju esimesed kirstud,
kohale tulevad savisaared, partsid,
loetakse moraali, peetakse matused,
kuid sõjakoldes ikka lõhkevad majad, katused,
peagi unustatakse vapper sõdur,
ja varju jääb kõik ta teenitud tõde,
Raske on soldati töö,
kui sõjakoldes langeb öö.

Otsad andnus ja laev jätab sadama
Ees on pime ja tormine tee
Tahasin sind veelkord ma suudelta
Aga sina jäid kaldale

Tõuseb tuul ja loobib me laeva
Torm murab kõik mastid ja raad
Silmad hiilgavad kuigi on pime see öö
Katsu uinudda kui sa vaid saad
Igal öösel näen sind oma unenäos ma ja

Ütle miks tuled sa mind piinama
Haavad kinni ei kasva ju nii
Kuigi aastad on läinud sind armastan veel
Kuid ei ulata sinuni

Lendab laev mööda vahuseid laineid
Pilved peidavad hõbedase kuud
Mäletad,et vana majaka all
Su huuled puudasid kord minu suud

Kui kord tagasi koju ma jõudsin
Ma ei tea kas sa mäletad mind
Võõras mees seisab õhtul su aknade all
Ja ta teab mis…

Auto pritsis sinu mantli täis
Ja terav valu sinustki seSee mis meie vahel oli
Seda tegelikult polnud
Tuhat tunnistajat väidavad
Et olin mujal olnud
Minu vastu parem ära sõda alusta
Sest sa kaotad ilma halastuseta

Sa ju ei taha
Et sulle tehtaks seda
Mida teistele sa teed
See maailm tundub niigi liiga ebaõiglane
Jäid rongist maha
l hetkel läbi käis

Parem ma ei hakka sulle seda üldse selgitama
Muidu pean ju kogu tõe ma sulle valetama
Mitu võõrast kurja hinge elab minu sees
Ja ainus vabandus on see
Et olen lihtsalt mees

Ka ma ei taha
Et mulle tehtaks seda
Mida teistele ma teen
See maailm tundub niigi liiga ebaõiglane
Jäin rongist maha
Auto pritsis minu mantli täis
Ja terav valu minustki sel hetkel…