aleks30's blog

aleks30
63, Põlva, Estonia

disa orë më parë më parë

     Sõpprusel,heal sõbra,sõbra nõuandel on suur väärtus.Parem omada sõpru,kui vanlasi

1) Sõprus on suurem,kui kõik muu.

2) Õige sõber kaalub rohkem kui kuld.

3) Parem sõna sõbral,kui rubla raha.

4) Parem üks sõber,kui kümme vaenlast

    Hea sõber on parem kui sugulane.Hea naaber on varadususeks,kuri nuhtluseks

1) Hää sõber on parem,kui sõsar.

2) Sõber on parem kui kõige ligem ligemine.

3) Üks sõber on enam kui üheksa sugulast.

4) Parem sõber,mis ligi,kui vend,mis kaugel.

5) Truu naaber--kallis vara,kuri naaber-- kibe elu.

6) Ära osta talu,vaid osta parem naaber.

    Vana sõber suur vara. Vana sõprus püsiv.Parem vana sõber,kui uus

1) Vana sõber on hea sõber.

2) Vana sõber on kui varn seinas.

3) Vana viha ja vana sõprus -- nende juured on sügaval.

4) viha on nagu vein,aja seisujes läheb kangemaks.

5) Parem vana tuttav,kui uus sõber.

6) Üks vana sõber on rohkem väärt,kui kümme uut.

7) Ära unusta enne vana sõpra ära,kui uut pole veel läbi proovinud.

    Sõpruse halbu külgi                                                                            Ära usalda sõpra liialt.Salakaval sõber on ohtlikum,kui vaenlane.  Sõber sõbra naha koorib.Ise sõbrad,vana võõras

1) Igat sõpra ei või usalada.

2) Anna sõbrale suu,siis ara anna südant.

3) Anna sa sõbrale kätt,siis ära anna südant.

4) Jumal hoia sõbre eest,vaenlase eest ma hoian ennat ise

5) Jumal hoidku…


        Nalja võib ikka teha.Nali,naer,o hinnatud, ''terviseks'',mõjusam kui viha;lõbus inimene meeldib

1) Ega lakatamine vallamaksu alla ei käi.[ Naermine on maksuvaba.]

2) Nali maksab raha.

3) Kust muidu nslja saab,kui nalja ei tee.

4) naer on terviseks.

5) Hea nali on enam kui rubla.

6) Naljal on mitu atra,vihal ei ole ühtegi.

7) parem on naerja silmi vaadata,kui nutja.

   Naljaga peab mõõtu pidama;nali läheb tõeks.Pill tuleb pika ilu peale

1) Igal naljal olgu piir.

2) Tõsi tõeks,nali naljaks.

3) Olgu nali naljaks,tõsi tõeks ja kali kaljaks.

4) Pisar pika pilli jarel.

5) Pasunaga saab aiutatud,pilliga lõpetatud.

6) Pikk naer tähedab suur leina.

7) Suure naeru järel tuleb ikka nutt.

8) Kellel täna nutt,sellel homme naer.

9) Kus naeru sääl nuttu.

    Lolli tuntakse suurest naerust.Narri naerab igaüks.Ära naera liialt.

1) Suurest naerust tuntakse rumalat meest.

2) Narri naerab igaüks.

3) Igaüks tahab narri naerda,aga keegi ei taha narr olla.

4) Ära naera mokki lõhki.

   SÕBER JA VAENLANE,SÕPRUS JA VIHAVAEN

    Lahkus,sõbralik meeb võidab sõpru

1) Rahulne süda ja ja rõõmus nägu kogub omale palju sõpru.

2) Lahke silm leiab sõpru.

3) Lahke suu teeb palju sõpru.

4) Libe keelel on palju sõpru.

5) Kes sõpru tahab leida,pea ka ise sõbrelik olema.

6) Tahad,et sõber peaks hea olema,siis ole sina enne.

      Sõpradest tuntakse sind ennast.Sõber tunnen sõpra.Kuidas mees,nõnda sõber

1) Ütle kes on su sõbrad,siis ütlen,kes sa ise oled.

2) Sõpradest tuntakse sind ennast.

3) Iga mees tunneb oma sõpra.

   


   Hädaldamine,murete.semine loeb,aitab palju.Muretsemata ei saa elada

1) Karimine annab kellahaudid.[ Kui möne asjaga kangesti hädaldatakse,kartes selle lõppemist ja kui lõpuks seda asja ülegl jääb.]

2) Karjumine toob kannika juurde.

3) Eks kisa anna ikka keedu kapsaid.

4) Ei inimene saa linnu kombel eldada.[ Ei saa päevast päeva ilma ette muretsemata elada.]

        Muretemisest pole kasu;ära muretse ette;ära alistu murele.              Ära hägalda,ara nurise.Ela vapralt,reipalt,rõõmsalt.

1) Mure ei avita kedag üle mulgu.

2) Lind ei muretse kunagi homse päeva ette -- elab ka ära.

3) Mure ei tohi meest murda,mees murdku mure maha.

4) Küll homne päev muretseb ise ense eest.

5) Ela kümme aastat vähem,aga ära oiga.

6) Parem viis aastat vähe elada ja heaste kui viis aastat rohkem ja vireda.

7) Elu peab elama,ussi peab tapma.

       




            VIRISEMINE,NURISEMINE,HÄDALDAMINE,MURETSEMINE.             PESSIMIM JA OPITIMISM.NAER,NALI;EDEVUS,KERGLUS.

   Virisejal,nurisejal alati viga.Heale antakse,virisejale mitte

 1) Pahal lapsel palja viga.

2) Paha ratas karjub ikka kõige rohkem.

3) Kass sööb ikka oma toitu nurisedes

4) Kass uriseb ikka,kui hiir suus on.

5) Virisejal on silmad ka villis

6) Sandil seal on seitse viga.

7) Paha siga,mõnda viga:kärss kärnas ja maa külmetand.

8) Laisk siga,aga mitu viga:puhu kärss haige,teise maa külmand.

9) Üks siga,üheksa viga.

10) Viis siga,mitu viga.                                                                      11) Üks siga sada viga:kärs kärnas,maa kümetand.                       12) Sandil seal seitse viga.                                                              13) Hää tsiga süü kõik är.                                                                  14) hea härg joob heinavakast,kuri ei joo kulbitki.                         15) Hea lepib vähesga,aga paha ei lepi paljugagi.                        16) Heal lapsel pakutakse…


        Kiida head,laida paha.Ara kiida halba.Kiidetu muutub ülbeks.Kiitus,laitus hooplemine,vahel pälvimatud,ebaõiglased

1) Kes on hea,see kiitust saab.

2) Kus on head,seal kohe kiida;paha näed,seal palju laida.

3) Ära kiida hunti aia taha.

4) Mis sa tühja kiidad,või nälga austad.

5) Mis sa tühja kiidad,oma aega viidad? Kanakull sind ära sööb.

6) Kiida lolli,loll jookseb hahast välja,

7) Mida enam kassi silitatakse,seda kõrgemale ta saba tõstab.

8) Kiideud pea läheb läbi metsa,aga laidetud jalad läähevad ü

le lageda.

9) Pada ei ole iga kord nii must,kui sõimatakse.

10) Tühi tünn tümies,nälg närises.

         Kes palju räägib,hoopleb,see vähe teeb;enne tee,siis räägi;              rääkida hõlpsa,kui teha;suuga kange mees,teoga manntu.

1) Kes palju räägib,see vähe teeb.

2) Palju kaagutad,kanad munevad vähe.

3) Iga kana kes kaagutab,ei mune.

4) Enne mune,siis kaaguta.

5) Rääkijaid palju,aga tegijaid vähe.

6) Suu teeb suure mõisa,käed ei tee linnupesagi.

7) Suuga sõidab Saaremaale,jalaga ei jaksa kõndida

8) Küllap suuga jõuab küll palju teha.

9) Räägib,kui mees,teeb,kui laps

10) Hea suumees sant töömees.

11) Sõnadest rikas,töödest tühi.

   Suu kõnelgu,käed tehku tööd.Enne kõne,siis tegu.

1) Ära lase juttu võita tööd,lase töö juttu vöita.

2) Aja küll jutu,aga lase käed käia.

3) Enne kõne,siis tegu.

   Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest

       Igaüks kiidab ennast,oma.Enda tehtu tundub hea

1) Kiida iseennast,siis saad kiidetud.

2) Kes sind kiidab,kui ise kiida.

3) Kukulind hüüab ikka iseenese nime.

4) Igamees kiidab ennast,rebane oma saba.

5) Igamees kiidab oma,vaene kotti.

6) Igaüks kiidab…


                  Lausutu levib

  Jutt tuleb jutust

1) jutt tuleb jutust,kõne kõneat,sõna sõnast.

2) Üks sõna äratab teist.

3) Sõna seob söna.

  Lahtilastud sõna ei saa enama kinni püüda

   1) ole oma sõnale peremees,muidu saab sõna sulle peremeheks.

2) Sõna on nagu varblane:lendab suust,ei saa enam kätte.

3) Sõna eiole varblane,keda võib kinni püüda.

4) Lahtilastud sõnal ei ole hända.

5) Sõnal pole ju hända ega saba mitte,kust saaks kinni võtta.

6) Ära ütle kõike välja:sõnal on saba taga.

7) Sõnal on jalad all.

    Kuulujutt levib teel,veelgi paisudes (eriti halb jutt)

1) Laustud sõna lagub.

2) Jutt jookseb suust suhu,käest kätte.

3) Tühi jutt toob igas peres pojad,

4) Lorijal lõuad,kuuljal kõrvad.

   Kuulujutu tõepõhi;kiituse ja laituse pälvitus.Sõnade ja tegude vahekordi

    Seni räägitakse,kui osutubki tõeks.Jutt ei teki asjata

1) Mis koer haugub,see tuleb.

2) Seni peni haugub,kui asja saab.

4) Niikaua kuts haugub,kui küla tuleb.

5) Koer haugub seni,kuni asja leiab.

6) Koer haugub seni,kuni kosilane tuleb.

7) Ega peni ilma ei haugu,olgu susi ehk tõrvaskand.

8) Ega koer muida ei haugu,kui ta musta kandugi ei näe.

9) Kus hunti räägitakse,seal hunt on.

10) Kui kuraadit seina peale maalitakse,siis tema tuleb.

11) Kus hunti hurjutatakese,seal ta ka on.

12) Kõneled karu,karu tuleb.

13) Kus suitsu,seal tuld.

14) Kust suitsu tõueb,seal tuli all.

14) Suits ei tõuse ilma tuleta.

15) Kus midagi põleb,sealt suitsu tõuseb.

16) Räägi hunti,hunt on siinsamas.

17) Kus kaagutamist,seal munemist.

18) Ega hais ilmast…


 41.Harilik lodjapuu- Eispuu,hullukoeramaarjapuu,hundimaarjapuu,                 koerapuu,koesõispuu,loidap,pitsipuu,ärispuu,õikapuu,õiskas,               õispuu,õitspuu,õrispuu jne.

42,Harilk lõhnhein- Maarjahein,niidu-lõhnhein,maarja-kastehein,                maarjaluha.maarjarohi,soo-maarjahein.


21.Harilik kikkaputk-Kikkapütsk,suur pütsik.

22.Koera-pöörirohi-Hammashain,hullukoerahein,hullukoeraputk,hullukoerarohi,hull-tubakas,koera-hullupöörirohi,koerapärarohi,maruhain,marutubakas,oksehein,pinipussuhain,pöörirohi,rumalakoeralill.

23.Koirohi- Koihein,pälim,palimhain,pälün,pänül,pujurohi,vihand

24.Karukold-Anekold,hanetiburohi,hanetõberohi,kahetsusekold,                            koerakollad,kuusealused,kuuseraiad,nõiakaetsed,                            rebaseraided,rebasereinud,reburaig,riburaigas,                                  vareseksevarbad,õuemaied.

25.Harilik kopsurohi- Kopsutõverohi,maksarohi,maltsrohi,mesilill,                                        metstubakas,põletusrohi,püünäädid,                                                  rämmelgakõrvad,sapirohi,võtmekeeled.

26.Teekummel- Kaamelihain,kammeltee,kummelld,saksa-kanalill,                               saksaninn,ubinhhein,upinhain,valge ätses.

27.Lõhnavkummel,ubinhein-Kaamel,kaamelihain,kammetee,                                        koerakommel,kummeilhain,maa-aluserohi,                                      murukummel,murunupp,upinhain,õuekummel,                                  õunahein.

28.Kõrvits- kirvits,korbits,kornits,kurbis,tikva,tõkna.

29.Harilik käokuld-Kollane kassikäpp,kassimuna,kuldkäpp,                                            pinikäpp,päikesekuid.

30.islandi käokõiv-Isalndi samblik,kapral,kopsusammal,kobar-                                         sammal,krobiseja,käppsammal                                               …


  1.Altee

2.Hatilik astelpaju

3.Kahelehine bergeenia.

4.Hanijalg

5.Põld-harakalatv

6.Heinaputk-Jänesehuik,kikkapütsk,mõtspüdsik,püdsik,püdsikhain.

7.Hiirekõrv-Hambarohi,hiiretasku,karjapoisipaun,kassitudrad,kärnarohud,luuvaluhain,läppmaalised,maaljarohi,murukaetus,niseldushein,rotikõrv,seaköömned,suurmahain,tipprohi,udrashain,võitislill.

8.Harilik hobukastan- Kaaasta,kastaan.kastan,kastanja,kastanjapuu,kastnka,okasõunapuu,taanipuu,tanjapuu.

9) Humal- Metshumal,omal,tapud,tapunaadid,tapuvääned,viha,õlleviha.

10) Ümaraleheilne huulhein- huulhein,huulerohi,kõrvalusikas,kärbsepüüdja,mokahein,ohatserohi,päevalill,silmarohi,sooummur.

11) Väike igihahali

12) Valge iminõges-Emanõges,imelik,imenõges,imemouglane,mesinõges,mesilii,miilksmaasikad,naistenõges,nõgeslill,biibikaine,piimanges,tiashain,valge piim,valge tigane,villnges jne.

13) Harilk jõhbikas-Jõhvikas,karblad,kuremari,pluukna,rabamari,soomari,viinamari.

14) Harliik kadakas - Kadagas,kadajas,katai,kattai,murepuu.

15) Kalmus- Heinsaks,jõekamud,jõemõõgad,kalbus,luhamõõk,taterselg,täder,tütrejuur,valumõõk,võhandumõõk.

16.Kanarbik-Kamaras,kamarik,kanaharg,kanabrohi,kanarad,kanerma,kanepirohi,nõmm,nõmmerohi,rabakamar,soo-kanaharg.

17) Karumustikas-must belladonna-Belladonna,hullkirss,hundimarjad,oäris-maruhein,ussimarjad.

18.Arukask - Arukõiv,leinakask,maakask,maarjakask,niidukask,nurmekõiv,raunakask,õmmik.

19.Sookask-Emakask,laanekask,maarja-emakask,portukask,raudkask,sokikask,sookõiv,valge kask.

20.Harilik kibuvits-Haukakuudis,hiibalpuu,kibun,kibusk,kibusk,kibuskipuu,kiuspuu,kjõbus,koidukann,okasroos,orjavits,piigipuu,pistlepuu,tahtpuu jne.





      Pühad. Kalendri- ja tähtpäevade tähistamine,söögid-joogid jm.kombestik

1) Pühad tulevad suuerlt, ja lähevad väikselt.

2) Kui pühad on,siis olgu pühad.

3) Pühad mingu,pühad tulgu äripäeva ärgu olgu.

4) Mart tulleb,hani kaelas.

5) Tooma tuleb sisse,valge müts peas ja toob jõulud.

6) Toomas tuleb õlletoobiga

7) Jõulutoomas tuleb,valge müts peas.[ ''Valge müts - õllevaht]

8) Jõulupüha-vorstipüha,lihavõttepüha-munadepüha,nelipühi-võipüha.

              VANASÕNA

  1) Vanasõna ei valeta.

2) Vanasõna ei valeta,tühi piip ei põleta.

3) Vana sõna ei ole varrest võtta.

4) Vanarahva sõna on alati tark.

5) Vanasõna elab ikka,ega vanasõna ei mädane

         Lolle on rohkem kui tarku

1) Juba Aadamast saadik on rumalid rohkem,kui tarku

2) Lolle peab ka ikka olema,muidu ei panda tarku tähele.  

      Igal ühel oma aru.Rumalust ja tarkust on igaühes

1) iIgaüks on omast kohat tark.

2) Puupea on ka pea.

3) Rumalus kõnnib iga hõlma all.

4) Igal inimesel on üks  ruvi nõrk-mis kellelgi on.

     Liigtakus muutub rumaluseks.Tark on ninakas.Ära pea end liiga targaks

1) Liiga suur tarkus teeb inimese peast lolliks.

2) Liigtarkus ei tea midagi.

3) Parem juhmi juhatada,kui tarka talitseda.

4) Mine surnut arstima või tarka õpetama.

5) Mine tarka õpetama või surmu juurest sooja saama.

6) Igaüks on enda arvates tark.

7) Ära ole kunagi enda silmis tark.


      



← i mëparshëm 1 2 3 4 5 ... 218 në vijim
Ditar
Blogët shkarkohen çdo 5 minuta