dream0's blog

dream0
65, Tallinn, Estonia

29.11.2014

Elu, see on :
Võimalus - kasuta seda !
Ilu - imetle seda !
Õndsus - maitse seda !
Unistus - tee see teoks !
Väljakutse - võta see vastu !
Kohustus - täida see !
Mäng - mängi !
Varandus - hinda seda !
Tervis - hoia seda !
Armastus - nauti seda !!
Saladus - lahenda see ära !
Šanss - kasuta seda !
Mure - saa sellest võitu !
Võitlus - kannata see välja!
Seiklus - võta sellest osa !
Tragöödia - saa sellest üle !
Õnn - lase sel sündida !
Elu on selleks liiga ilus - ära riku seda !
Elu on elu - võitle selle eest !


Täna homme ja alati
ristuvad lootuste teed
täna homme ja alati
igatsus hinges on veel
lootused ees
lootused taga
pime juhus
vaid nurgas magab
kui sa ta leiad
siis ärata üles
lootused uinunud
tema süles
täna homme ja alati
põimuvad lootuste keed
täna homme ja alati
küsi juhuselt teed.


28.09.2010

Üks täht mulle taevas kord pilgutas silma,
Mu süda läks soojaks sel ööl.
Kui varem mu hing õhkas süngust ja külma,
Siis nüüd tegi armastus tööd.

Ei hoolinud tõesti sest tähest ma varem,
Ta oli vaid taevas üks kild.
Kuid praegu ma tunnen, et maailm on parem,
Mu murejõe ületab sild.

Ja sillal ma jalutan, oodates teda,
Et taevas ta sähvataks taas,
Kuid otsides taevast, ei mõistagi, keda
Otsima seadsin end ma.


20.03.2010

Naine on kui päikseloojang,
millelt silmi ei saa ära.
Ta on ihaldusväärseim lilleõis, mis avanedes
annab maailmale oma ilu ja sära.

Naine on kui pulbitsev tulemägi,
mille leek valguskiiri laiali kannab.
Õnnepisaratest sätendava vikerkaare
õrna käega südamest välja annab.

Naine on kui saladuslik saar
hingevärvide imelises süles.
Vaid armastuse siiras tuli
aitab leida teed temani üles.

Naine on lihast ja luust,
kael, mis keerab mehe pead.
Ta on kogum müstilisest ilust,
mida ei suuda kokku panna minu luuleread.


üksainus puudutus
kui karje hinges kajab
sai suvest sügis
talle järgnes talv
mis jäässe kaanetas
ka õrnad tunderajad
jäi järgi ootus
habras kui kristall

kas suudab kevad
sulatada tõkked
ja päästa valla
tormis vetevood
või mälestuseks jääb
romanss mis lõppes
veel enne algustki
vaid unistuste voos


31.05.2010

See ongi õnne algus,otsida armastust kõikjal
otsida iseendas,
tõdeda vahel,et elu meist mööda lendab...
leida sügavat õnne
see võib peegelduda su armsama pilgus
inimlik kogemus,aimdus-
olla ise valmis andma kui ootamatult ta ilmub,
on kahtlused-hirmud,mis õnne püüavad peita...
kas pole tore,et elul nii palju tahke on peidus
ja siis ,kui lõpuks õnnelik oled-
ongi armastus,unistus leitud!


06.06.2010

Mul pole silmad sinised, nagu taevas. Mul pole juuksed sädelevad, nagu merineitsil. Mu iseloom pole selline, nagu sooviksid. Ma pole viisakas, nagu võiks. Ja ma ei hakka ennast muutma, et olla keegi, keda ma pole ja et meeldida kõigile.


Olla veel laps ja sumada lompides,
asjade olemust kogeda kompides,
kastepiiskades näha imedust,
käia, kartmata ööd ja pimedust,
aus olla aususest midagi teadmata,
laulda südamest, ridagi seadmata,
hommikul eilsest puhtaks end küürida,
puuduvaid voorusi mitte üürida,
mitte end teadmiste torni müürida,
paati veel nimeta merel tüürida.

Olla kui laps ja joobuda viinata,
lemmikleludest loobuda piinata,
lõpmatult ühest ja samast tüdida,
ülekohut tajuda üdiga,
süüa isukalt leiba ka lihata
armast armsamaks hüüda tihata,
hingega hoida ja vihaga vihata,
suuremaks, suuremaks kasvada ihata.


09.10.2009


On asju, mille nimesid ei öelda -

need näha on vaid meile kahele.

On mõtteid, mida valjusti ei mõelda.

Need jäävad ainult meie vahele


kui lilled väljaütlemata ilus.

Saab õhtusinaks päeva kuumav mäng

ja jaheneda sarapuude vilus

võib sõnumata uskumiste äng.


Ses lähedaleastumiste valus

on igal puudutusel aeg ja paik.

Ka vanas sammaldunud puudesalus,

kuldsoojalt kätel lõhnav männivaik.



08.10.2009

Ühel sügiskuu märjal ja tormisel ajal,

sellisel, mis meid mõlemaid meeletuks ajab,

lõpuks kokku saame pargi inimtühjal teel,

et koos kõndida ühel vihmasel alleel...

Me ei räägi, seda polegi vaja

ning ainsaks heliks on sammude kaja,

kuigi astume vaikselt, ikka kostub see,

ka läbi marutuulte vallas oleva allee...

Kuhu viib tee, kumbki ei tea,

kuid just teadmatuses astuda on hea

ning oleme ju koos, põrgu muu!

Olgu see hetk igavene ja lõputu!


← i mëparshëm 1 2 në vijim
Ditar
Blogët shkarkohen çdo 5 minuta