... Liwentaal oli juba 1896.a.hakanud tegelema dirižaablitega
ning asutanud Šveitsis ka sellealase ühingu.Nüüd tuli jätta ka mõte
juhitav õhulaeva ehitamisetsest Šveitsis.Ta sõitiski ära
Ingilsmaale ning alles siin sai ta mõne aasta pärast valmis
dirižaabli ''Blue Bird''.1915.a.oli Liwentaal Pariisis
lennukitehase rajanud,kuid see hävis pommirünnakus.1919.a.siirdus
ebaõnnestumistest räsitud Liwentaal Kanadasse,kus ta
suri.Ettevõtliku aviaatori isa olevat olnud pärit Läänemaalt ning
armunud kohaliku mõisnku poega koolitavase šveitslannasse.Kui too
daam Šveitsi tagasi läks,sammus amunud noormees talle järele.John
Liwentaal sai 1864.a.poliitilse põgenikina loa asuda elama
Lausann'i,kus kus ta abielluski Jenne Henriette Caoline Matteheyga
ning asus tööle rätsepana.Neile sündis neli last:Chrles
1866),Alexaner 1868),Reinold 1870) ja Jenny 1873).Aleander lõpetas
Šveitisis kõrgema reaalkooli ning Pariisis kunsti-ja
tööstuskooli.Insener Theodor Ferdinand Kalep ostis samal aastal
1909.a.Saksamaalt lennuki.See oli 30 hj mootoriga varutatud Wrighti
biplaan nr.101,mis maksis 24 000 marka.Tolal teenis hea lukksepp
Saksamaal umbes 20 marka nädalas:pool palka säästes suutnuks ta
vast 50 aastaga kokku saada.Kuigi Kalep töötas Riias,tuleb Eesti
lennunduse ajalugu alustada temast.Teatavasti kuulus Lõuna-Eesti
tolal Liivamaa kubetmangu,mille elanikest oli 39,9% eestlasi ja
43,9 % lätlasi.Riias töötas kuus eestti rahvusest advokaati ning
eestlaste hariduse-ja abiandmise selis oma kooli,haigekassa ja
naiaoaskonnaga.Th.Kalep sündis 24.jaanuail 1866 Pajusis
postiametniku Georg Kalepi viienda pojana ning lõptas 1886.a.Peeeti
Reaalkooli reaalharu.Seejärel õppis ta Riia Polütehnikumis
arhitektuuri ja masinaehitust.Samas polütehnikumis töötas ta mõned
aastad assistendina,täites ühtaegu ka inseneri kohuseid
laevaehitustehases.1902.a.sai Kalepist Riia ääelinnas Zaulauskis
asuva tehase ''Motor''direktor ja kaasomank.1910.a.asutati Riias
kolm lennudushuviliste ühingut.
Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.