Oli tüdruk, kes näis olevat õnnelik.
Ta naeratas alati, ei läinud kunagi ta kelleltki abi paluma.
Ta lihtsalt oli, käis ja säras, vähemalt väliselt!
Aga tegelikult polnud selle tüdruku elu üldsegi nii särav.
Tema hinge ja südant oli mitmeid kordi parandatud ja purustatud..
Aga ükskord jäävad süda ja hing ikkagi purustatuks ja neid ei suuda enam keegi mitte iialgi parandada...või siiski?! Ah ei.!
Et miks keegi ei aidanud seda tüdrukut?!
Väga lihtne - kõik nägid ainult selle tüdruku välimist sära, kuid mitte keegi ei osanud vaadata tema hinge ega südant...

Нравится 4