Vaikust katkestab vaid tuul,
varjud pikkad on tänavail.
Majad, lumi ja puud,
vaatan tähti säravaid.
  Kunagi kõndisime koos,
nüüd tundub kui muinasloos,
nii ammu oli vist see,
et vaevu mäletan veel.
  Üksi seisan keset ööd,
ei usu, et sind näen veel.
Tuul ulub oma  kurba viit,
tahan kaugele ära siit.  

Patīk