On ammu teada, et osad toidud ja nendes sisalduvad ained mõjutavad meie tuju ja vaimset võimekust.
Kofeiin on hästi tuntud oma stimuleeriva toime poolest. The Institute for Scientific information on Coffee toob välja rea uurimuste tulemused näitamaks, mis siis täpselt juhtub.
75mg kofeiini (see on umbes 1 tass kohvi) parandab keskendumisvõimet (muudab selle efektiivsemaks) ja aitab meil pikemalt keskenduda (tõstab efektiivset keskendumise aega). Kusjuures suuremad kohvi kogused (2-3 tassi) ei anna suuremat efekti.
Kofeiini mõju reaktsiooni parandamisele on uuritud juba kümneid aastaid. Kohvi joomine tõepoolest tõstab meie reaktsioonikiirust. Ja seda me teame ju ise ka.
Kofeiini mõju erksusele tuleb eriti hästi esile just siis, kui erksuse tase on madalam, näiteks kui sul on pärastlõunane väsimuse hetk või oled öösel üleval.
Öövahetuses töötajad teevad pärast kohvi joomist vähem unisusest tingitud vigu. Teadusuuring tõestab seda efekti 220mg kofeiiniga, see on umbes 2 tassi kohvi.
Üks põhjus, miks kohv on hommikuti populaarne, tuleb sellest, et kofeiin aitab üle saada magamise järgsest uimasusest.
Uuritud on ka kohvi mõju hilisõhtul/öösel autoga sõitmisele. Nii 200mg kofeiini (1 kange kohv) kui ka lühike uinak (15-30 min), mõlemad annavad positiivse efekti. See efekt on veelgi parem, kui magada ja siis kohvi juua.
Väikse kuni keskmine kogus kofeiini igapäevaselt teeb parema tuju ja vähendab närvilisust. Siiski suured kogused või närvilisust hoopis tõsta.
Üks 50 000 inimesega uuring näitas, et inimestel, kes joovad kohvi 2-3 tassi päevas, on vähem depressiooni. Teine uuring ütleb, et just hilishommikusel ajal joodud kohv tõstab tuju kõige enam.
Nii palju häid asju: parem keskendumisvõime, erksam enesetunne ja hea tuju…
Üle 10 aasta uurisid teadlased, mis juhtub, kui inimesed joovad kohvi ja teisi kofeiini sisaldavaid jooke. Tulemus on siin.
Harvardi teadlased uurisid 155 000 meditsiiniõde. Uuring kests 12 aastat ja õdedesid küsitleti regulaarselt nende kofeiini tarbimise ja vererõhu kohta. Tulemus on see, et ei leitud mingit seost kohvi tarbimise ja riskantse vererõhu tõusu vahel.
Kuigi kohvi joomine kõrgvererõhutõbe ei tekita, siis koolajookide (nii suhkruga kui dieetkoola) joomine tekitab. Kohvi võid rahulikult edasi juua. Üks Jaapanis tehtud uuring näitab isegi, et mõõdukatel kohvijoojatel on isegi madalam vererõhk.
Kui sa jood kohvi ja sind huvitab kohvi mõju tervisele, siis pead sa seda lugema.
On levinud arvamus, et kohvi joomine on tervisele kahjulik. Põhjendusi tuuakse alates vererõhu-probleemidest kuni eluea lühenemiseni. Arvamusi selle kohta on inimestel olnud juba kümneid aastaid. Siiski 3 kuud tagasi aastal avaldatud uurimus teadusajakirjas The New England Journal of Medicine näitab, et kohvijoojad elavad hoopis kauem.
Teadlased alustasid 1995 aastal üle 400 000 inimese jälgimist. Uuringus osalejate vanus oli 50-71 aastat. Eesmärk oli leida, milline on seos kohvi joomise ja suremuse vahel. Kui 2008 uuring lõppes, olid teadlastel info rohkem kui 5 000 000 inimese eluaasta kohta.
Selgus, et on oluline vastupidine seos (“a significant inverse association”) kohvi joomise ja suremuse vahel. See kehtib nii surmade kohta, mis on põhjustatud südameprobleemidest, hingamisteede haigustest, insultidest, vigastustest ja õnnetustest, diabeedist ja infektsioonidest. Kohvijoojad tõepoolest elavad kauem.
Henüz hiç yorum yapılmamış.
Yorumunu bırak, tartışmaya başla!