Sõprus-selle sõnaga on hoolimatult ümber
käidud,see on kasutamisel nii lörtsitud nagu
sõna armastuski.Aga seal, kus see ülev sõna
tõesti väärtustatud on, seal sünnib midagi
imelist: ühine, sõnulseletamatu aimdus, ühine
veendumus,samasihiline püüe või vahest ehk ka
erimeelsus,aga vastastikuse mõistmise varal,mil
mõistmine ülendab erimeelsusegi kõrgemasse
vormi, üksmeelde.

Severim!