Ma olen armastanud
armutumal kombel
kui oleks rinnas
sadu südameid.
Mu hing on võtnud
imelisi vorme.
On ihul armumärke
tuhandeid.
Uus päev mind imeb
endasse kui ime,
ma sulan üleni
ta lembusesse.
Ja seal Sa ootad mind:
uus arm, kel pole nime.
End kannan kätel
Sinu embusse.
aeg parandab kõik haavad aga mõned jäävad ikka päris kauaks meelde.
Mälestused ei kustu, mälestused jäävad alles.
Armastus meie südamesse jääb alati alles.
Tõelist armastust ja tundeid ei saa unustada, ükskõik kui väga me seda ka ei tahaks.
Armastus jääb alles.
Isegi kui me päeval ei mõtle enda armastatu peale, siis öösel kummitab ta meid unenägudes.
Isegi kui me ei saa enam olla koos inimesega, keda armastame,
jäävad mälestused temast igaveseks meie südamesse ja just armastus ongi see, mis ei lase meil unustada…
Anna andeks, et armastan sind.
Anna andeks, et hoolin sinust.
Anna andeks, et sa oled mu elu.
Anna andeks et, mulle meelidvad su silmad.
Anna andeks, et ma olen sinu vastu nõme.
Anna andeks, et ma jooksen su eest ära .
Anna andeks, et tunnen hirmu.
Anna andeks, et mulle meeildib su hääl.
Kuumus kehas see kuulub sulle
Mul pisarad veerevad laugele,
tasa nutan,ise naeran end,
sest iial ei saa tõeks mu unelmad,
näha enda kõrval sind....
miks süümepiinad on nii tugevad,
et pisar silmist poeb,
kuid mõtted on nii pugevad,
aga see vist enam ei loe,
ei tasu kunagi ennem mõtlemist teha
kui mõistusel hetkel sa pole,
ja pärast ei ole sa enam meha.
et tunnistada oma tegu mis kole,
kas aitab suur kalli või roos
et unustada mu viimased vead,
ja oleme õnnelikult koos.
kuid seda sina otsustama pead.
"Mõttetu on kedagi taga ajada.
Hinges tühjus ja kurb tunne
mis teeksid siis, kui
mind enam ei ole.
Vihma sajab haud on märg
Hing tahab karjuda
süda tahab nutta.
Pisarad kuivatan märjad
oma käega põselt.
Küünla panen põlema
mõtlen küünlavalguses,
mõtlen kui väga ma..
Ma armastasin sind!!!