ÜK(b)P Keskomitee ja NSV Liidu Minstrite Nõukogu ühisotsus
massilise küüdiamise kohta Baltivabariikidest jõudis Eesti
maakondadesse 1948.aasta detsembrikuus,mile järel rakedusid tööle
EK(b)P maakondade komiteed ja Riikliku julgeoleku Ministeeriumi
maakonnaosakonnad17.jaanuari 1949.aasta kirjas J:V:Stalinle palus
tollane EK (b)P I sekretär Nikolai Karotamm ,märtsiküüditamise
peaorganisaator Eestis,ÜK(b)P Keskkomiteelt ja NSVL Ministrite
Nõukogult juhendeid ja abi kulakuse,kui klassi
likvideerimiseks,kulakute ja nende perekonnaliikmete,samuti sakas
okupantide käsilaste perekondadeväljasaatmiseks Eesti
NSV-st.N.Karotamme ettepanek Kremlile oli:''...väjasaatmine tuleb
hoolikalt ette valmistada ja läbi viia veel enne 1949.aasta
kevadkülvi.Väga olulne on,et see ürtus viidaks läbi üheaegselt
Eesti,Läti ja Leedu NSV-s.Nõukogue Liidu pealinnas Moskvas välja
töötatud kavade kohselt kuulusid Eestist väljasaatmisele kulate
perekonad,metasvedi toetavad perekonnad ja nn natsionalistide
perekonnad.Moskva määrangu kohaselt oli minu isa,kes oli süüdi
mõistetud Vene NFSV kriiminaalkoodeksi parakrahv 58.1a ( isamaa
reetmine) järgi 10-aastaks vangilaagrisse,Bandiit ja kodanlik
natsionalist.Meie ja Aruküla jaoks tuli see kõik hlljem.
NÕUKOGUDE VÕIM ARUKÜLAS
Punaarmee uue sissetungiga Eestisse ,sealulgas Viruaale,algas
Eesti külas jätjekordne uus elu.Siia saabunud parteilastest
punaväelastest said loodava ühiskonna uued juhid.1949.aasta
märtsiküüditamise ettebalmistamie Eestis algas varakult.ENSV
Minitrite Nõukogu 30.augusti 1947.aasta määruses nr.654 '''
Talumajapidamiste makustamise kohta Eesti NSV-s''määrati kndlaks
kulklike majapiamiste tunnused,millest tuli lähtuda talunike
kulakus tunnitamsel,kulaklike majapidamiste ja küüditavate
nimekirjade koostamsel.Ka minu vanaisast ja vanaemast tehti kulakud
Virumaa TSN Täitevkomitee 13.septembri 1947.aasta otsusega
kulakud.Maa oli vaja puhastada metsavendadet,kehvktalupoegade
ekpluateerijast-kulakuist,''natsionalistide perekodade
liikmeist,haritlastest,kõigist neist,kes segasid segasid uue elu
ülesehitamist Nõukogud Liidu eeskujul.
Nii toimikutes sisalduv kui ka isa meenutused kinniavad,et tema
kinnipidamiskohadeks olid Arhangelski vanglaagirid ( Kotlase
vangilaager,Kanussa metsalaager),Arhangelski linna tööstuslaager (
Talaga?),Talaga (?) laager Arhangelski oblastis,Komi ANSV Abezi
invaliidide vangilaagrer ja Inta lnna kivsöekaevanduse
3.laager.Inta linna 9.ja 2.laagris kandis teiste seas karistust
alats 1946.aastast kuni 1956.aastani ka erukolonelleitnant
R.-A.Bruus,46.rügendi II pataljoni omaegene ülem.Kõhutüüfus ja
surale määrate baraki lavats.Mehe '' nagu kärbsed kukkumas''
Põhjala metesöödel.''Plaiinide'' omavoli ja pidev soov saada kas
või korrakski kõht täis süüa.Painav igatsus kodumaale jäänud laste
naise järele.Havad saadetised kodumaalt,mille sisu oli sageii enne
paki kättesaamist tühjak tehtud.Isa rääkis,et tema kallal on
katsetatud üleuulamist mingite salajaste aparatuuride abil.Ka
vangis olles tundis ta pidevalt,et on kogu aeg kellegi valvsa pilgu
all,kellegi vestluspartner kõige halvamas mõttes.Ta oli kindel
selles,et ''veneastel on ülekuulamisaparaadi,millega mõjutatakse
ülekuulatvate psüühikat,mille abil saadakse kätte neile vajalik
informatsioon''Olid ülekuulajate käsutuses tõepoolest salajased
vahendid,või kautari vangide mõjutamisks muudde füüsilselt ränkade
võtete kõrval ka hüpnoosi?Usun,et käiku lasti kogu NKVD käsutuses
olnud vahendid,millele lisandus ülekuulajate omavoli fantaasia üha
metsikumate ülekuulamismeetodite leiutamisel.Harva saime isalt
vangilaarites läbiotsitud,tsenseeritud kirju.Vahetevahel saats ta
meile kellegi tehtud joonistusi endast,sirelitest,mis teatavasti
polaarjoone taga ei
kava.
ISA VENEMAA VANGILAARITES
''18. või 19.detsemril 1945.aastal paigutati 545 meest
vagunitesse.Meid saadeti tapiga Arhangelski oblasti Kotlses linna
vamgilaagirisse.Mõne aja pärst viidi mimd Kotlase rajooni Kanussa
metsöölaagrisse.Töötasin seal pöhjala metsades 1948.aasta
keskpigani.Siis ei pidanud mnu tervis metatöödel enam vastu.Jäin
aga väga nõrgaks ja min Arhagelski linna lähedal mingi jõe kaldal
paiknevasse Talaga tööstus laagrirsse.Jäin seal veelgi
nõgemaks.Olin Talagas kahel korral haiglas.1948.aasta novebiris,kui
selgus,et töömeest minust ei saa saadeti mind laevaga linnast välja
Arhangelski ooblat ühte haigasse.Viibisin selles haiglas raskete
haigete korpuses kuus kuud.Pärast pooleaastast lamamist hakkasin
ühes väikeses puutöökojas ( Talaga?) tasapisi tööd tegema.Kokku
viibisin haiglas poolteist aastat'' ''1950 aasst märtsi või
aprilli kuus saadeti mind Arhangelski oblastist Koma AVSV-sse
Vorkuta raudtee ääres paiknevasse Abezi linna invaliidide
laagrisse.Olin selleka ajaks tunnitatud kolmada grupi
invaliidiks.ka selles laagris olles töötasin kuni 1953.aasta
kevadeni puutöökojaa.''' ''1953.aasta mai või juuni kuus viidi mind
Abezist Inta linna kivsöe vanglaagrisse:Kokku oli sellse linna 6
või 7 laagrit,''olpi'''.Mind paigutati vaglaagrisse nr.3,kus
ülemaks oli üle Intta kurikuulus major Baradulin.Selles laagris
haati vangidele natukest palka maksma,mille eest mina ravimeid ja
toitu.Magu kannatas alahapesuse all,tunda andis vitamiinde
puudus.Viibisn selles laagris kuni vabanemiseni 1954.aasta
septembri kuu keskel.'' KGB toimikutest on mulle saanud selgekset
isa karistuse kandmine algas 8.destsebril 1945 ja lõppes
28.augustil 1954.aastal.
ISA VENEAA VANGILAAGRITES '''18 või 19.detsembmeril 1945.aaatal paigutati Tallinnas 545 meest vagunitesse.Meid saadeti tapiga Arhangelski obalasti Kptlase linna vangilaagrise.Mõne aja pärast viidi mind Kotlse rajooni Kanussa metsatöölaagrisse.Töötasin seal põhjala metsades kuni 1948.aasta märtsikuu keskpaigan.Siis ei pidanud minu tervis metastöödel enam vastu.Jäin väga nõrgaks ja mind saadeti Arhangelski linna lähedal mingi kaldal paiknevase Talaga tööstuslaagririsse.Jäin seal veel nõrgemaks.Olin Talagas kahek korral haiglas.1948.aasta novebris,kui selgus,et töömeest minust ename ei saa ,saadeti mind laevaga linnast välja Arhangelski obalsti ühte haiglasse.Vibisin selles haiglas raskete haigete koruses kuus kuud.Pärast poolaaastast lamaist hakkasin ühes väikeses puutöökojas tasapisi tööd tegema.Kokku viibisin selles haiglas poolteit aastat'',on isa hiljam Tallinas elades meenutanud.
Samal päeval,8.mail 1945 pidasid rügementide ülemad A.Rebane,P.Maitla ja Võhma omavahel nõu selle üle,kuidas läbi Tšehhiaa pääseda laaneliitlaste juurde.Sinna püüdsid pääseda nii sakaslased kui ka teistest rahvusetest Saksa sõjaväes teeninud mehed.Lootused Lääneriikde ja NSV Liidu vahel Euroopa jagamisel viivitamatult puhkevale sõale osutusid asjatuks.Vastupidi,,NSV Liit saavutas Lääberikidelt üha uusi jarelaandisi,mille tulemusena saavutati vabad käed Ida-Euroopas.NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissari juures asuva erinõupidamise 26.mai 1945 protokolli nr.19 mõisteti isi 10-aastaks vangi Venemaa pranduslike tööde laagriesse.Teenimise eest Omakaitses ja Saksa sõjaväes.Teel Venemaa vangilaagritesse detsembris 1945 poetas isa Rakvere raudteejaamas maha kirja emale,milles teatasmet ''sõdame Venesse,180 meest tuleme kõik tagasi''.Küllap püüdis isa sellisel viisil rahustada meid.Kiri emale oii teel mitu kuud.Sest ei teatud ema õget perekonna nime.Kõik tundisd teda Kello Liisana.Koku arreteeriti Eestis aastatel 1945-1946 umbes 36 000 inimeat.Ligikaudu 35 000 põgenes metsa,jätkates seal vastupanu nõukogude terrorirežiimile.Metsavennad alustasid taas aktivset tegevust,rünnates okupatsioonivõiumude käsilasi,täitevkomiteesd,rahasaadetisi,raideed,tranpodiolonne.Ubes sama ajal 16.oktobril 1946,murti Saksamaal tunnajate juureolekul 12-ne tippnatsi kaelaluud.Hermnn Göringi asemel,kes mürgitas end vangikambris tsüankaaliumiga enne surmaotsue tädeviimist,astus esimesena võllapuu alla kuulus Sakas väilsminiter Joachim von Ribbntropp.Mees,kes 1939.aastal ulatas meie jaoks saatusuliku sõbramehe käe teisele kurjategijale Jossif Stslinile.Tol päeval huati ka Tallinna Reaalkooli endine õpilane Alfred Rosenbeg.Martin Bormann pääses seekord eluga.