....Nagu eepool öeldud,sohvoosi peamine majandustegevus oli
lambakasvatus.Tagasihoidliku hinnangu järgi oli lambad 25 000-30
000.5000 nendest olid tõujääead.Enne sõda oli sohvoosis olnud üle
50 000 lamba.Sõjaaja vajadused rindel toiiduna ja ohvitseride
kasukateks kahandasid karja 10 000 lambani.Edasine sohvoosi plaan
kasvatada sohvoosis 100 000 lammast.Kõik lambakarjad paiknesid
üksik-püsifarmides,kus igas oli 3-5 lambaauta.Iga laut mahutas kuni
2000 lammast.Erandiks oii Solzavodskaja küla,ks oli 3 ambaauta otse
külas ja vastav arv lambaid.Nii,et polnud mingi uudis,kui küla
vahel lambaid nagu pilvi taevas.Tõujäärad olid eraldi Barkii
üksik-püsifarmis.Paaritumise jaoks eraldati iga osakonna jaoks üks
jäärde kari,aeti osakondadesse,uttedega karjataii neid 2-3 nädalat
ja aeti tagasi.Lambaid niideti üks korda aastas.Selleks käisid kõik
karjad Polezajevos,kus oli ainus mehhaniseeritud
villaniitmisjaam.Päevas niideti 1500-2000 lammast.Vill keerati
rullidesse,laaditi autodele ja saadeti Minussinskisse.Kohalikuka
tarbeks ei jäänud villatortigi.Kaks korda aastas tehti lammastele
profülaktikat.Suve algul ujutati kreliini basseinis,et hävitada
viilla sees olevaid hahaparasiite.Kevadel või sügisel joodeti sisse
kaaliumpermanganaadi lahust,et vältida kõhunugilisi.Sõrgade
lõikamine oli pidev profülaktika,,seda pidid tegema nii karjused
kui laudavanem.Lambakarjustena töötasid kohalikud,enamasti
perekonniti,eestlastesest põhlliselt naised ja
noorukid,suvevaheaegadel paljud koolilapsed.Karjused viidi iga päev
hobuvankritega 10-15 km asuvatessse ükiski-püsifarmidesse.Seal
lasti igaühele kari laudast välja ja mine nendega
stepiavarustesse.Õhtuti aeti lambad lauta ja sõit läks
tagasi.Pimeda jõuti koju.Hommikul jälle otsast peale.Lambaid
karjatati aastaringi.
There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!