makaak34's blog
Andke valgust!
Andke nägemist!
Et, näha veel seda, mis maailmas ilusat olema peab!
Sest pimedate silmade nägemisiha varjutab kurtide kõrvade kuulmisängi!
Siiani veel väikse lapse nutt pisarad silma tood,kuigi see on vaid eneses.
Kas leidub ilmas Halastajaingel? Oh tule kaame Surmaingel ja vajuta mu laubale oma jääkülm suudlus...
Et saaksin
rahulikult
Puhata....
Armastus ei ole asi,
ostan, müün ja vahetan.
Armuda on ilus tegu,
kui sa hoolid, armastad!
Armastus ei ole asi,
mida leidub igast poest.
Armastus ei ole tunne,
mis kustub mõne hetkega!
Armastus ei ole asi,
mida annab lõhkuda.
Armastus on parim asi,
mis võib elus juhtuda!
Tule surm ja haara kirves,
löö otsustavalt südamesse.
Tulgu tuul ja viigu ära,
puna lombid kaugele.
Kannatused matku maha,
et nad põrgus põleksid.
Tunded aga külmutaku,
et nad muutuks tundetuks.
Mälestused kustutaku,
et ma elaks pimedas.
Hinge aga purustaku,
et ta laulaks kurba viit.
Tule surm ja vii mind ära.
Ära küsi,ära oota vastust,
vaid uinuta mind magama.
Kivile sa kirjuta mu verega lause,
mis eal ei kustuks.
Olgu hing su kaitseingliks.
Olgu veri mu armastuse märgiks.
Olgu headus tapjaks su muredele.
Olgu pilk su turva tundeks.
See on mu saatus,mis kirjutatud siia.
| Kuidas on võimalik üldse hingata pärast seda, kui armastuse mõju hakkab lahtuma ja on tunda südamevalu - nagu oleks tabanud vihinal kuul või löök kihutavalt autolt? Kuidas on võimalik taas sama tunde ohvriks langeda, kui ometi oled juba haiget saanud - kõige rängemal moel, kui surm on juba mõtetes käinud ja hing ehk korra tunneli lõppu näinud? |
Taas kurbus on vallutand hinge,
on südames valu ja pinge.
Miks käitud sa nii,
see mulle on piin.
Ei taha küll mõelda,
ega sinule öelda,
kuid südamest purunes pool.
Ehk suudan veel taastada kõik,
või jääbki kõrbes kaikuma see hõik...
Oled mulle kõik,
nii valu kui rõõm,
vahel vaikne ja leebe,vahel tormine tuul.
Oled tumedas taevas kuldkollane kuu,
tähtede sära ja punetav suu..
Nii palju on öelda,
kuid tõrgub mu keel,
neid sõnu ei julge sulle öelda ma veel.
Kell veerand neli öösel kohtuvad
Nad äärelinna kõrvaltänaval
Kaks südant üheks sulavad
Mis sest et kuri maailm näitab hambaid
Ei kiida mitte keegi seda heaks
Ja altarile nagu ohvrilambaid
Neid tahetakse viia, kuid kui nad ainult teaks
Et armastus on kuum ja kiire
Armastus ei tunne piire
Pankuri tütar ja töölise poeg
Vanemad on raevus aga see ei loe
Sest armastust ei saa neilt keegi röövida
Pankuri tütar ja töölise poeg
Nad teineteise sülle varjuvad
Kui pimestavad autolaternad
Kaks südant üksteist hoiavad
Liig noored on nad veel et alistuda
On liiga noored nad et närtsida
Ja igavesse unne vajuda
Mis maailmas on lahti et neile peate jahti
On armastus ju kuum ja kiire
Armastus ei talu piire
Pankuri tütar ja töölise poeg
Vanemad…
iial enam ei usalda mu süda
Sa võid
mind hüljata.
Sa võid mulle kuri olla,
mind vihata.
Aga parata ma ei saa,
ei näe mõtet ma sel,
ega hiljem kahetseda taha,
armas oled hetkel.
Ma ei röövi sind,
ega su unistusi,
ainult vajan sind
ja su kallistusi.
Kui sina mind ei vaja,
minu lähedust ei taha,
siis jäägu vaid su hääle kaja,
muud ma sinust ei taha.