Violetta's blog

Öö, kõik magavad ammugi. Mina ei saa und. Mõtlen -endast ja elust. Miks, kuidas, millal ? Miks olen selline nagu olen ? Kuidas teha nii, et oleks parem ? Millal ükskord see lõpeb ? Kaua veel ? Tahaksin olla hoopis keegi teine, aga tuleb leppida sellega, mis on. Vahel on raske, aga tuleb üle olla. Loota, et tulevik on õnnelikum. Õnn-kes küll tunneb selle valemit? Miks kõik peab nii raskelt kätte tulema? Võiks olla palju kergem elada, kui kõik tuleb lihtsalt kätte. Ma ei tea, kas  elu peabki selline olema või on olemas teistsugune lahendus? Järsku keegi siiski teab ÕNNE valemit. Oleks tore, kui jagaks oma teadmisi teistega. Lugupidamisega,n.....

Kummardus on Jaapanis hea kasvatuse peamisi tunnuseid.
Jaapani etiketi järgi on 15 kummardust pealiskaudne tervitus.45 kummardust näitab aupaklikkust.Kõige sügavamat austust avaldatakse,kui tehakse 90 kummardust.

On huvitav,et paljud väga avara mõistusega geeniused ei mõista lihtsaid asju teiste teaduste või kunstide valdkonnast.
Tohutu mäluga Napoleon I ei suutnud kuidagi õppida inglise keelt ja Aleksandr Puškin matemaatikat,aga kuulus füüsik Robert Williams Wood ei osanud veata laulda ühtegi meloodiat.Helilooja Giuseppe Verdi polnud võimeline lahendama lihtsat võrrandit,Lev Tolstoil aga oli raskusi keemiavalemitega.

Õhtukullases päikesesoojas
aknal hõljuvad kardinad.
Tiivasuminat tuppa toovad
möödalendavad mardikad.

Veel lendamas õhtune liblikas
ja mesimumm ruttamas koju.
Õhtuviisikest siristab ritsikas,
pesal konutab sipelgapoju.

Peab olema teatav sarnasus,
et üksteist mõista.
Ja teatav erinevus,
et üksteist armastada.
Usalda oma armastust ka siis,
kui ta sulle kannatusi toob.

Andunud pilgul mind jälgid,
Su silmades on kelmikas läik.
Mõtted on hajevil,rändeil...
Armunud olla vist võin.

Elu kuid tummalt käib ringi,
ei peatu ta,ootamaks meid.
Kord lahutab lummuses hingi,
kord ühendab südameid.

Mis tegema peaks,ei tea ma-
on elu kui salalik loos.
Südames truududt küll murran...
Üheks me saame kord koos.

Anunud pilgul sind jälgin
ja aknale joonistan read.
"Armastan sind" sõna helgib
jääklaasilillede seas.

Imelik, aga ma armastan Sind !
Miks mossitad Sa huuli nagu laps ?
Ka suudelda ei luba end !
Miks mängid nagu väike tüdruk minuga ?
Sa ära ole minu peale pikalt pahane !
Sind kardan kaotada ma ja
see oleks mu südamele liialt valus!
Miks venitad Sa vastusega ?
Sa palun ütle, mida tunned !
Ma tahaksin Sind rõõmustada,aga
Sina jooksed mu eest ära .
Kullake,rumaluke-ma ju armastan Sind !
Ent siiski vaikin sellest,
sest ei suuda öelda Sulle-
MA ARMASTAN SIND

Elu pärlihelmed
veerend laiali.
Inimhingesäilmed
sootuks segamini.
Tunnetusekoldes
kustund armuleek.
Tuhapõrmus alles
sütepärlid veel.
Korjad pärlihelmeid,
kogud kokku kee.
Sinul pole sõnu,
huulteile jäid need.
Tahtsid öelda armust,
suutsid pihtimust.
Sajatuse karmust
näitasid mul ust.

Ma armastan sind,kas kuuled?
Armastan sind isegi unenägudes.
Igal pool vaid sinust mõtlen.
Näen su tumedaid juukseid,
su lahket naeratust.
Sa tuled,ma näen sind.
Kuidas tuksub mu süda rinnus!
Kui keegi on su kõrval ,
keda sa armastad !

Miks saatus peab olema nii julm?Alles ma rääkisin sinuga ,teadmata et see jääb viimaseks korraks...Ma ei suuda uskuda,et pidin hea sõbra kaotama...Nutan valusaid pisaraid ,püüdes rahuneda...Tahaks aega tagasi pöörata ,aga ei saa...Kõik on pöördumatu ja ma pean su hukkumisega leppima.Meeletult kurb on tunne,kui su kallist sõpra enam siin ilmas pole.:(