Aive Loik's blog

See olid sina, kes pani mind taas naeratama!
See olid sina, kes pani mind taas armastama!
See oled sina, kes mulle meeletult kallis!
See oled sina, keda armastan!

Yks tydruk kord armastas meest
nii väga,et andis k6ik oma sydamest
Mees aga hoidis eemale
ei hoolinud nendest tunnetest
Tydruk ootas ja lootis kuulda
aind neid kolme s6nakest
Mees aga ei lausunud neid kunagi
selle tydruku ees
Kord tydruk aga k6ndis teel väikesel
tuli auto ja tydrukut kohtas see
Polnud enam tydrukut,kes armastas
seda meest
Siis seisis see mees kolme punase roosiga
tydruku haua ees
Ja ytles need kolm s6na nuttes
oma sydamest
Aga tydrukut polnud seal enam
kes oleks lausunud talle
vastu need!

Miks? Miks kisuvad kõik teed
mu õnne juurde kiiva?
Miks saatus kõik mu rõõmud
peab pisarani viima?
Miks,vasta,kõik just
nii on läinud?
Või olen lihtsalt kogu elu
valet rada käinud?!

Sa oled mu pea sassi ajand
sind ma ainult vajan.
Ootan sind nii päeval kui ööl,
mõtlen sulle kui oled koolis või tööl.
Kui pole sa siin igatsen ma sind
Loodan,et mõtled sa nii nagu minagi.
Igatsen su olekut mu lähedal ootan
su hääle kaja mida ma nii väga vajan.
Sa oled mu päike sa oled mu kuu
kui oled mu juures ei vaja ma muud.
Ma tunnistan,et olen armund sinusse
kui sind ei ole siin siis on see piin.
Tahan olla sinuga kõikjal kus oled sa
aind oma mõttetest välja ma ei saa.
Mis pean tegema nüüd ma.
Unistan sinust nii päeval kui ööl.
Ootan sind alati sest tahan olla sinuga...

Kõige kallimale inimesele ...

olen inimene hästi lihtne. hoolin oma perest väga ja armastan neid.

On kesköö tund, olen vaikselt oma voodis.
Mul ei tule und,sest mõtteid täis on pea.
Mul on silme ees ilus unistus.
Mul on südames sügav igatsus.
Ma tahaks tunda sinu lõhna ja sinu pehmust.
Siis südamest kaoks üksindus ja kurbus.
Ma tahan teada ja tunda mis on armastus.
Kas hinge jääb soojus ja rahutus.
Vaatan sinu pilti ma ja tahaks olla ainult sinuga.
Kuid sa oled kaugel, sind kätte ma ei saa.
Kui sa vaid näeks mis toimub mu sees,
Siis tead miks istun silmad vees,
Kuid sina oled ainult pildil mu ees.

Anna andeks ja unusta valu,
andesta, kuid ma pisaraid ei talu.
Andesta, kuid jääda ma ei või,
andesta,et Jumal mind Sinu kõrvale tõi.
Andesta, et lähen, kuid südames piin,
voolab justkui kaktuseviin.
Andesta, et elus on nõnda-
mäletad üht ja unustad mõnda.
Andesta,et olla enam ei suuda,
andesta, kuid mu tundeid enam keegi ei muuda.
Andesta,et möödun Sinust taas,
ning ei aita Sind,kui oled abituna maas.
Andesta, ei armasta ma enam Sind,
ja mul on ükskõik- vihkad või armastad mind.
Andesta, kuid liiga valus on mu tee,
ja veelgi valusamaks läks nüüdsest see.
Andesta, sest nii valus on kuulata Su valet,
näha läbi seda valelikku palet.
Andesta, et enam ei saa olla kui sõber,
mu süda on niigi valus ja nõder.
Andesta, nüüd Sina mulle, sest valetan Sulle,
tegelikult, liialt haiget tegid mulle.
Andesta, kui suudad Sa veel-
ehk kohtad uut ja paremat oma eluteel

Las puhkeda roos,
las särada päike,
kui oleme koos,
kogu ilm saab siis läike.

Las tulla see päev,
las lennata tunnid,
kuid see sõprus on jääv,
mis kirjutama mind sunnib

Südames pitsitab,
hing on kurb,
meel on paha,
tuju on kehvemast kehvem.
Tahaks siit ära minna,
tahaks kuskile kaugele,
kus ei ole valu ja vaeva.
Valus ja hirmus on,
sest tegid mulle nii.
Ütlesid,et armastad mind
aga ometi murdsid mu südame.
Miks tegid nii?
Ma ju armastan ikka veel sind,
hoolimata sellest,et mu reetsid.
Oled ainus tõeline armastus mu elus,
ometi paneb see mind kannatama,
hing juba ammu nutab.
Nüüd tunnen kuidas vesi silmisse valgub,
lõpuks miski mööda põski alla voolab,
need on PISARAD-
sedakorda kurbusepisarad...

Ei ole maailmas kedagi sellist,
kes mulle mõjuda võiks nii,
Sind kaotada ei taha kunagi silmist,
liiga suur tundub see piin.

Alati silma vaadates Sulle,
tundud uskumatu Sa,
igakord see meenutab mulle,
kui väga Sind armastan ma...

(pühendusega kallimale