Mu pisike süda

enda eest ise võidelda ei jõua.

Parandatud teda aastaid,

vaid sina ühe hetkega võid kokku kleepida ja murda.

Mu sügavad tunded

minu eest rääkida võivad tunde

haigelt haprad, hapralt ilusad,

samas nagu kari hunte sind metsas seistes tabavad

Ma ei tea, mida see minuga teeb,
kui sa ise midagi ei tee.
Peaaegu alla andmas, sina näed minus vaid sõpra,
Omas kehas, kui sunnitöölaagris, lootuste põllul edasi kõplan.

Pëlqen!