Ma tahtsin peita oma silmi

Kui lähenesid mulle

sinna aia äärde, kus üksiseisin tunde.

Terve see aeg õhku

puhusin suurest lootusest lõhkevaid mulle.

Langes täht ja ma soovisin,
et kõik võiks olla nii,
nagu oli talvel, palju aega tagasi.
Ning Sa tulid, Sa rääkisid.
Sa hoidsid mind.
Kui lahkusid, Sa naasesid.

Just siis, kui avastasin end ravituna,
Sa tulid ja lõhkusid mu jälle ära.
Sa eitad oma tundeid:
"Enam ei saa
eksisteerida
MEID!"
Ma eitan oma
hullumeelsust:
"Ma pole ENAM sissevõetud
SINUST!"

Pëlqen! 2