Uhked külalised troopikast – moekas kanna ja inglitrompet

Suursugune ja uhke kanna (Canna) saab iga aastaga üha populaarsemaks aiataimeks ja teda kohtab aina sagedamini ka avalikel haljasaladel. Kanna perekonda kuulub kaheksa kuni kümme liiki mitmeaastaseid rohttaimi. Lähisugulasi tal pole, kannaliste sugukonnas on vaid üks nimiperekond. Kaugemad tuntumad kanna sugulased on ingver ja kardemon. Troopikas tuntakse kannat kui ilu- ja toidutaime.

Tema seemned säilitavad idanemisvõime isegi kuni 600 aastat. Kõige tuntum on india kanna (C. indica) ja sellest aretatud sordid. Vaatamata nimetusele ei ole tegu Indias looduslikult kasvava taimega. India ja söödava kanna (C. edulis) tärkliserikast risoomi kasutatakse toiduks. Looduses võib kanna kasvada kuni viie meetri kõrguseks. Eesti oludes kasvatatavad sorditaimed on enamasti 75–185 sentimeetri kõrgused. Lehed on kuni meetripikkused, rohelised, purpursed või triibulised. Uhke eredavärviline kobar- või pöörisõisik areneb tipulehtede vahelt. Orhideeõisi meenutavad kannaõied on asümmeetrilised, ühe- või mitmevärvilised, vahel isegi täpilised. Taim õitseb enamasti suve teisel poolel ja sügisel kuni külmadeni välja. Aiaärid pakuvad kevadel müügiks ka aedkanna (C. x generalis) sorte.

Kuna kanna on troopikast pärit, valige talle aias kõige soojem, päiksepaistelisem ja kül-made põhjatuulte eest varjatud paik. Lopsaka taimena vajab ta viljakat mulda ja vajaduse korral toestamist. Troopikas õitseb kanna aasta läbi, meil aga tema risoomid avamaal ei talvitu. Pärast öökülmakahjustust tuleb risoom peenrast välja kaevata, mullast puhastada, kuivatada ja külmavabas ruumis kevadeni säilitada. Taim sobib suurepäraselt ka talveaeda, konteineritaimeks rõdule või terrassile ja sisehoovi. Peenrale istutades jätke taimede vahekauguseks 45–50 ja istutussügavuseks kaheksa kuni kümme sentimeetrit. Enne öö-külmade lõppu ei maksa kannat avamaale istutada. Suvel kiire kasvamise ajal vajab taim lisa-väetamist fosforirohke väetisega