Ema leiab oma 17-aastase tütre toast kirja:
Kallis ema! Ma otsustasin kodust lahkuda. Ma armastan teda väga! Võib-olla tema tätoveeringute
pärast, mis talle vanglas
tehti, võib-olla mootoratta pärast mille ta varastas, aga võib-olla sellepärast, et ta on mu
raseduse esimesel kuul
mulle toeks olnud ehkki ta pole üldse mu lapse isa. Me hakkame Ahmediga elama metsas tema treileris.
Treileri ümber on
aed, kus me kasvatame kanepit. Kanepit anname me ka Ahmedi sõpradele, kes omakorda annavad meile
kokat ja heroiini. Ema,
palun palveta, et avastataks AIDS-i vastane ravim, Ahmedil on seda väga vaja!

Tegelikult olen ma praegu naabrite pool ja kirja kirjutasin ma selleks, et sa taipaksid, et elus on
palju hullemaid
asju, kui minu koolitunnistus kapi ülemisel riiulil
 
 

Pëlqen! 6