Olen sageli lugenud ja kuulnud väljendeid nagu: sa oled see, millele energiat suunad.

Mõtle positiivselt ja su elu muutub selliseks samamoodi.

Loo oma unistuste elu!

Mida see siis tegelikult tähendab?

Usun, et keegi ei kirjuta jõulusussi sisse: „Palun võimalikult närust elu! P.S Ja ma tõesti MÕTLEN seda“. Miks siis osadel kõik justkui laabub iseenesest aga teise elu on nagu üks põhjatu hädaorg?

Uskumused on programmeeritud mõte, mis toimib teadvustamatult, alateadlikult. Uskumused toimivad nii automaatselt, et me isegi ei märka küsida, miks me mõtleme nagu me mõtleme. Või miks me käitume nii nagu me käitume.


Me sünnime puhta lehena. Oleme nagu väikesed marslased, kes püssikuulina Maa peal maanduvad. Meil puuduvad hinnangud, arusaamad sellest, mis on õige ja vale, mis on hea või halb. Me lihtsalt oleme.

Aga siis hakatakse meid programmeerima. Kuna alateadvus juhib kõiki teisi süsteeme ajus ja see kontrollib 96 -98% neist, hakkab meie maailmapilt kujunema vastavalt sellele, millise programmiga perre sul sündida õnnestus.

Sa võtad omaks selle, mis sulle pähe pannakse, mida sa näed ja kuuled ja koged. Tagantjärgi mõeldes üsna küsitavate tõekspidamiste valguses. Aga kes see sinu ikka käest ikka küsib? Pigistad silmad kinni ja loodad parimat. Alateadvus aga, sindrinahk, talletab uskumused ja harjumused samasuguse kindluse ja otsustavusega nagu ema lapsepõlves karupükse jalga tõmbas.

Hiljem lisanduvad sõbrad, televisioon, meedia, isiklikud kogemused. Ja siis seisame pidulikult lõpuaktusel, lilled higises peos ja peas tagumas küsimus: Kuidas see elu elamine siis käiski?

Ma olen, ma ei ole.
Mul on elus olnud väga palju ja väga erinevaid uskumusi. Ma olen uskunud, et ma olen väärtusetu. Ma olen uskunud, et olen rumal, et olen paks. Ma olen uskunud, et olen tahtejõuetu, et olen läbikukkuja. Ma olen uskunud, et olen täiesti mõttetu inimene. Ma olen uskunud, et olen vaene.

Ma olen uskunud, et ma ei ole kena. Et ma ei vääri armastust. Ma ei ole läbilööja. Ma ei ole enesekindel. Ma ei ole saavutaja. Ma ei ole õnne ära teeninud.

Miks ma küll oma elus niipalju aega raiskasin sellele, et leida endas põhjuseid õnnetu olla aga mitte kunagi ei püüdnud paberile panna õnnelikuks saamise retsepti :)

Kui sa oled keskendunud negatiivsele oma elus, siis sa ei näe millestki ilusat, sinuga ei juhtugi midagi ilusat. Sa oled oma alateadvuse keskendanud negatiivsele, seepärast sa suhestad end ja suhestud ise kõige ebameeldivaga. Su alateadvus otsib lihtsalt sinu uskumusele vastavat. Samamoodi suhestad ja suhestud sa kõige positiivse ja rõõmsaga.
Loo ise oma reaalsus :
Sa kuuled ja näed igapäevaelus ümbritsevas seda, mis on sinu uskumused.

Sõber -retikulaarne aktiveerimissüsteem -näitab sulle sellele vastavaid pilte ja laseb kuulda sellekohaseid lauseid, märkusi. Kui su sisemine vibratsioon on negatiivne, suhestud sa negatiivsega. Kui sa oled positiivne, siis oskad oma vibratsiooni hoida ja seadistada sellisel sagedusel, mis resoneeerub kõige õnneliku, rõõmsaga.

Üks võimalus oli võtta ette valge paber ja pastakas. Kirjutasin pidulikult kaks esimest sõna : „Ma tahan“. Hakkasin mõtlema: aga mida ma siis oma ellu tahan? Ei osanudki esimese raksuga midagi paberile panna. Võtsin teise valge lehe ja kirjutasin peale: „Ma ei taha“.

Ei Taha leht sai üsna kiiresti täis. „Ma ei taha elada tühja elu. Ma ei taha olla õnnetu.“ Ja nii edasi. Kui Ei Taha leht sai ääreni mittetahtmistest täis, võtsin esimese lehe ja lihtsalt hakkasin kirjutama vastandsõnu olemasolevale: „Ma tahan elada täisväärtuslikku elu. Ma tahan olla õnnelik“. Ja nii edasi.

Nüüd oli mul kaks lehte. Ma Tahan leht, Ma Ei Taha leht. Aga „ma tahan“ – see justkui tähendab, et seda veel ei ole, eks? Ma tahan elada täisväärtuslikult (järelikult ma ei ela). Ma tahan olla õnnelik (järelikult ma ei ole). Kui aga vaadelda ennast kui alateadvuse sageduse muutjat, siis peab õigete neuronühenduste loomine tekkima kindla veendumusega. Ehk siis võtsin kolmanda lehe ja kirjutasin pealkirjaks Ma Olen. „Mul on täisväärtuslik elu. Ma olen õnnelik“. Ja nii kuni lõpuni.

Kuidas luua uusi neuronühendusi ajus?

Uskumus on programmeeritud mõte meie alateadvuses. Kui sisendada kaua ühte mõtet, siis muutub see varsti sinu uueks uskumuseks alateadvuses. Meie pea on täis negatiivseid uskumusi. Selleks pole vaja laskuda sügavasse meditatsiooni, et tunnet, mida halvad emotsioonid meis tekitavad, esile kutsuda. Me kogeme neid suuremal või väiksemal määral iga päev: jõudsid jälle alles siis koju, kui lapsed magasid ja magamistoas oli tähendusrikkalt vihane vaikus (närukael!). Ei saanud tähtajaks tööd valmis (luuser!). Näiteid on erinevaid ja palju.

Aga positiivsete uskumuste tekitamine – see on tõeline töö! Proovi mõelda: ma olen muinasjutuliselt rikas ( oled sa jee). Ma olen uskumatult andekas (mhmh). Ma olen kartmatu (kindel see). Näed, sa isegi ei usu seda. Kuidas siis meie sõbrad neuronid neid impulsse ajusse viiagi saaksid?


Püüa kujutada end olukorras, kui sa olid tõeliselt õnnelik. Mis tunne see oli? Seletamatu, jabur, uljas, hulljulge? Vaata end kõrvalvaataja pilguga – milline sa välja nägid? Jooksid oma nägemuses kellegagi käsikäes päikeseloojangusse? Vaarusid niisama õnneuimas mererannas, kõrvus kajakate kilked? Sepistasid hoopis seosetu värsi sahtlisse?

Kümble, naudi, ole selle tunde sees. Joovastu. Korda mõttes: „Ma olen õnnelik. Ma olen õnnelik“. Siis tee silmad lahti ja vaata ennast. Tee mõttes sellest hetkest pilt. See oled sina. Maailma kõige õnnelikum sina.

Ja tee seda päriselt, täiesti ausalt sisse elades sellesse, mida sa näed või tunned. Sellest pole kasu, kui vaatad õhtul Reporterit ja reklaami pausi ajal mõtled: "Ok, teen siva ära!" ütled: „Ma olen õnnelik“. Siis vaatad vahepeal, kes sõnumi on saatnud ja mis teistes kanalites pakutakse. Või jõuad rampväsinuna öösel voodisse, sulged silmad ning ohkad väsinult: „Ma olen nii õnnelik“. Siis haigutad ja juba magadki.

Sa pead sellesse päriselt uskuma, seda ette kujutama, tunnetama, selle sees olema – ainult nii jõuab see emotsioon tõeliselt sinuni. Ühel hetkel oled sa emotsiooni, mis see sõna sinus tekitab, nii omaks võtnud, et piisab vaid meenutusest, kui su keha täitub endorfiinide ehk õnnehormoonidega. Alateadvus reageerib silmapilkselt uskumustele, mäletad?


Tee iseendaga eksperiment :

Tee endaga kuu aega proovi. Igal hommikul häälesta end teadlikult õnnelikule algavale päevale. Kui ärkad, leba veel 15 minutit ja kujuta ette endale imeline päev. Just selline, nagu näeks sinu jaoks välja ideaalne tänane päev. Tunneta end selles, näe ennast selles. Näe ka võimalikke negatiivseid situatsioone. Mis oleks kõige hullem versioon? Mis sa siis teeksid? Kas see kokkuvõttes olekski maailma lõpp või lisanduvad lihtsalt uued vaatenurgad asjadele? Teadvusta see ja lase see lahti. See pole eitamine. Sa mõistad, et ka see on üks võimalik päeva kulgemise viis. Sa lihtsalt ei soovi seda. Sa soovid imelist päeva.

Siis tõuse püsti ja mine oma parima minaga päevale vastu. Oma positiivset mõtlemist saab iga kell rakendada. Kujuta korraks seda hetke, kui visualiseerisid, tunnetasid, elasid läbi tunnet: ma olen õnnelik. Kui sa oled seda vähemalt kuu aega teinud igal hommikul ja õhtul, 15 minutit järjest, siis su alateadvus lülitab selle tunde sisse automaatselt. Sellest on saanud sinu üks uus alateadvuslik uskumus. Sa oled õnnelik. Kuna annad neuronitele impulsi, mis vallandavad automaatselt kehas füsioloogilised protsessid. Ajus vallanduvad endorfiinid ehk õnnehormoonid ja sul on hea olla. Sa võid ükskõik mis tundega nii teha: ma olen armastav, ma olen edukas, ma olen rikas.

Sa võid neid kõiki koos täislausena oma mantrasse lisada. Keskendu positiivsele ja su elus hakkavad head asjad juhtuma. Suhesta oma elu rõõmsaks. Ole õigel sagedusel.

S i n u m õ t e loob tõepoolest reaalsuse.

*****************