Vaikses tuules lehvivad lindid,
mustad lindid, valged kirjad.
Puu ladvas laulavad vindid,
ümber on suured pärjad.
   Õhus värske mulla lõhna,
kurbust mustast kääbast lehkab.
Tunda on hääbumise õhkust,
igaviku haud ning kunagist uhkust.
   Pisaraist mullal tärkavad lilled,
võõrasemad kasvagu sul sõrmeist,
suudelgu sind sirelite lõhn.
  Pingil varju kuju kõhna,
kurbust, pisaraid tast lõhnab.
Otsib sinu nime igalt ristilt,
loodab, et tal leidmata jääb see!

Pühendusega kõigile, kes on kaotanud lähedasi inimesi!!!

Pëlqen! 1