Esmaspäev on piina algus,
hommikul näeb viina valgus.
Joon ,sest jälle kopad sain,
jälle nutes maha jäin.
  Teisipäeval nagu kombeks,
lilled näku mulle lõid.
Nädal nagu halvaks endeiks,
kinge sulle, kõike tõin.
  Kolmapäevast üldse räägida
ei tahaks,
vaikimine valu tahab,
Jäädki vist sa vaikima.
  Kalapäev on täitsa paha,
oled tumm kui kala,
minuga räägida ei taha,
vaatan jälle nukralt maha.
 Reedel loodan kergendust,
aga mingit haletsust.
Diskol teise kätes tantsid,
ukse poole mina vantsin.
  Laupäev valu jõulud on,
nutab nurgas vana koll.
Enam aru ma ei saa,
miks ma üldse pingutan?
  Pühapäev on piina tipp,
minult kerkib valge lipp.
Annan alla vist,
TT on minu rist.

 

Pëlqen! 1