Kes kurvalt üksinduses istub, lamab, pikutab,
see mõtleb omi mõtteid,
paneb kirja enda mõtteid.
Süda nutab pisaraid,
sest südames purunes armastus miljoniteks kildudeks,
Aegamööda purunenud süda, kilde kokku korjab,
mälestused hinges jäävad alles, sest need ealeski ei unune.

Pëlqen! 4