Tänavaid mööda, sõbraks sain ööga,
nüüd enam rahu ei saa.
Tee sinu hinge, minu jaoks kinni,
alati andeks ei saa.
Kõiges, mis oli ma süüdistan end,
kuid andeks ma endalt ei saa.

Vaata neid üksikuid hingi,
iga päevaga enam on neid.
Sihitult tormavad ringi
ja nad ei märkagi meid.

Vara veel mõelda, ööni on aega,
vabana tunda end saan.
Üksi kui jään ma kaasa mind viige,
lähen koos päikesega.
Midagi lõplikult läbi ei saa,
lepitust toob homne päev.

Vaata neid üksikuid hingi,
iga päevaga enam on neid.
Sihitult tormavad ringi
ja nad ei märkagi meid.

Aeg ravib kõik haavad,
kuigi, mõnest jääda võib arm,
sügaval sinu südames...

Vaata neid üksikuid hingi,
iga päevaga enam on neid.
Sihitult tormavad ringi
ja nad ei märkagi meid.

Vaata neid üksikuid hingi,
iga päevaga enam on neid.
Sihitult tormavad ringi
ja nad ei märkagi meid.

Vaata neid üksikuid hingi.
Sihitult tormavad ringi.

Vaata neid üksikuid hingi.

Pëlqen!