Tasa ja vaikselt karge kevadeöö
akna taga end avali lööb.
Kuigi on päevad täis päikese sära,
soojus kui ärgitand lindude kära,
öös on jahedus, pimedus veel,
ootuses soojuse valguse voog.
Kuid iga päevaga läheneb see,
lumelill tärkab ja lumi kaob ära,
igalpool õied ja SILMADE SÄRA.....

Pëlqen!