Nõnda pilkane öö. Tuule laulus on tuska ja ängi.
Armusädemeid pilluvad siiski mu sängi
jaaniussid, kes hullavad kasteses luhas.

Piinad endale hoian, neid teistele maha ei müü!
Seljas südaöö külmust mul küütleb türkiisidest rüü.
Juba surm tuleb, jäine ja kuupaistepuhas

Pëlqen! 1