armastus nagu s6da:kerge alustada...raske l6petada....ja v6imatu unustada...(U)

Ma valetasin sulle. Jah ma tean, et tegin vea. Kuid vale oli vaid armastusest, mida sinu vastu tundsin. Sa pilkasid mind k6igi ees. Sa arvasid, et v6id mulle oelda uksk6ik mida. Sa tegid mulle haiget, tegid. Kuid siiski ma armastasin sind. Ma piinlesin valus iga hetk, kui utlesid et ma ei puudutaks sind. Me r22kisime, kuid mitte pikalt. Sa arvasid, et on parem asjale lõpp teha, kuna oleme liiga erinevad. Ma olin n6us, kuid sisimas karjusin valust. See oli piin, olla sinu l2heduses, mitte sind kallistamata. Ma olin n6us, kuna sina tahtsid nii, ma tegin seda sinu jaoks. Mu p6skedel voolasid pisarad, kuid sind need ei k6igutanud. Sa teadsid, mida tahad. Varjasin kõigi eest oma valu ja teesklesin, et mulle ei tee haiget see mida minu sudamega teed. Sa olid minu esimene armastus. Sa m2ngisid minuga, nagu nukuga. Arvasid, et v6id mu 2ra visata, millal ise soovid. Igal 6htul j2in nuttes magama, lootes, et homme on parem. Kuid ei. Tundus, et see ei l6ppe iial. See oleks nagu uni millest ma mitte kunagi ei 2rka. Kuid ajapikku, m6eldes su tegudele, tunded jahtusid. Sa muutusid mulle v66raks, kuid mu sudames olid veel haavad kinni kasvamata. Siis tulid sina. Rebisid mu haavad uuesti j6uga lahti. Sa tulid, arvasin et taas haiget tegema, kuid ei. Sa tulid ja anusid, et ma su tagasi v6taksin. Ma ei vaeunud m6tlemagi. Vastus oli "ei". Ma ei oleks suutnud seda piina uuesti taluda. Ennem oleksin surnud. Su silmad põlesid valust. Ma n2gin seda, tundsin kuidas su kehaosad uksteise järel kulmaks ja kahvatuks muutusid. Tahtsin, et ka sina kannataksid. Tahtsin, et piinleksid valus, nagu mina tookord. Utlesin sulle viimase "ei" ning jalutasin minema. Sa j2id sinna seisma kuni ma olin juba v2ga, v2ga kaugel. Sa nutsid. Ma kuulsin seda mitmesaja meetri taha. Ma ei kuulnud sinust enam mitu päeva, kuud. Ühel õhtul helistas sinu vend. Ta utles, et oled surnud. P2eval mil me esimest korda kohtusime, aasta hiljem samal p2eval sa surid. Oli see k2ttemaks? Seda ei saanud ma teada, kuna sind polnud enam. Sel hetkel varises mu maailm kokku. Tahtsin, et kannataksid, aga mitte nii r2ngalt. Sel hetkel ma mõ6stsin, et sina ja mitte keegi teine, olid mu elu armastus. Jah, ma armastsin sind siiani. Ja nuud piinlesin j2lle mina, kuni otsustasin oma piinad lõpetada aasta p2rast sinu surma. Me kohtusime jälle, kuid seekord taevas!