Ma valetasin sulle. Jah ma tean, et tegin vea. Kuid vale oli vaid armastusest, mida sinu vastu tundsin. Sa pilkasid mind kõigi ees. Sa arvasid, et võid mulle öelda ükskõik mida. Sa tegid mulle haiget, tegid. Kuid siiski ma armastasin sind. Ma piinlesin valus iga hetk, kui ütlesid et ma ei puudutaks sind. Me rääkisime, kuid mitte pikalt. Sa arvasid, et on parem asjale lõpp teha, kuna oleme liiga erinevad. Ma olin nõus, kuid sisimas karjusin valust. See oli piin, olla sinu läheduses, mitte sind kallistamata. Ma olin nõus, kuna sina tahtsid nii, ma tegin seda sinu jaoks. Mu põskedel voolasid pisarad, kuid sind need ei kõigutanud. Sa teadsid, mida tahad. Varjasin kõigi eest oma valu ja teesklesin, et mulle ei tee haiget see mida minu südamega teed. Sa olid minu esimene armastus. Sa mängisid minuga, nagu nukuga. Arvasid, et võid mu ära visata, millal ise soovid. Igal õhtul jäin nuttes magama, lootes, et homme on parem. Kuid ei. Tundus, et see ei lõppe iial. See oleks nagu uni millest ma mitte kunagi ei ärka. Kuid ajapikku, mõeldes su tegudele, tunded jahtusid. Sa muutusid mulle võõraks, kuid mu südames olid veel haavad kinni kasvamata. Siis tulid sina.
Kullake edasi,olgugi on olnud raske,Pea püsti! *GIVE_HEART* *BYE*
Usun , et kõik kes on kunagi armastanud või armastatud olnud on kõik seda kogenud !
Tõsiselt hea (Y)
:D
Väga hea;)
arvan,et paljud on tundnud seda. tundnud ärakasutamisT, alandust, kaotuse hirmu. ja hoolimatuse valu.
see kes ei tea naise väärtustest midagi,on 0-väärtus.
aga ega ta õpi sellest kunagi.ja maailmas on nii palju neid kellele ta veel kunagi valu teeb hinge.
aga naisele jääb valu,nagu oleks kistud veenid ta seest.....
tule mõttes kaasa minuga,päikeseloojangul-mereäärde. seisa näoga kaugele ulatuva mere suunas. sule silmad,tõsta käed,päikese poole.ja ütle oma alateadvuses tema nime. siis hüüa talle: PÄIKEST JA VALGUST SULLE JA MINU ARMASTUS ON SINUGA* JA MÕTTES LASE TAST LAHTI, LASE TA VABAKS OMA SÜDAMEST.LANGETA KÄED JA AVA SILMAD TUNNETA ET OLED TAST VABA. JA TEA,ET SU ÜMBER ON SU HEAD SÕBRAD,KES EI PÖÖRA SULLE KUNAGI SELGA.NAD ON SINUGA NII HEAS KUI HALVAS.
SA OLED NOOR JA KENA,SINUST ÕHKUB JÕUDU JA TAHTMIST EDASI MINNA.JA SA LÄHEDKI,TAGASI VAATAMATA.SILMADES ELUTAHTE SÄRA JA JOOVASTUSE HELK. SUL ON KÕIGILE NII PALJU ANDA.KÕIK VAJAVAD SIND.SA LEIAD VEEL TOREDA SÕBRA,TA TULEB OOTAMATULT.JA ON PARIM MIS SUL ELUS OLNUD ON,JÕUA VAID TA ÄRA OODATA. JÄÄVAD KÜLL ARMID,KUID AASTATE PÄRAST SA MEENUTAD MÖÖDUNUT,KERGE MUIGEGA SUUL. ELU ON NAGU BUZLE,ME LAOME JA LAOME.JA JÕUAME SIISKI EESMÄRGINI.
KUI SEE KIRJUTIS ON SINU LUGU,SIIS TEAN MIDA TUNNED.
KUI AGA JUTUKE,SIIS VÄGA MÕTLEMAPANEV JA ÕRN,VALULIK TEEMA.
KUID MA SOOVIN SULLE PÄIKEST JA HINGERAHU,SIISKI KA ÄREVUST HINGE.JA VEEL PALJU,PALJU LIBLIKAID:)***
nice:)
elu läheb ikka edasi kas tahame seda või ei
:D
jahh sinu lugu on minu looga väga sarnane ,,,aeg parandab haavad kuid ei tee kunagi neid haavu korda,,,,,valu on see mis jääb kauaks meelde,,,,,loodame et tulevik tuleb helgem ja õnnelikum,,,,
aeg läheb ja paranevad ka haavad .
võta asja positiivselt,elus tuleb selliseid olukordi veel oi kui palju,iga kord õpid midagi juurde ja mõistad üha paremini-see ei ole veel elu lõpp,lihtsalt ühe loo lõpp,kui sedagi!
Ei mõsta probleemi