Tüdruk ja poiss. Nad istuvad tänavanurgal ja vaatavad mööduvaid inimesi. Mõtted nende peas on kiiremad kui reaktiivlennukid kuid ometi on nad vait. Poiss suitsetab mõtlikult, aelgaselt tõmbab ta suitsu enesele kopsu, et see siis helehallide rõngastena jälle välja puhuda. Tüdruk vaatab kuidas kindlalt piiritletud ringidest saab tühjus. Ta on samuti mõttesse vajunud: nad , tema ja see poiss, on parimad sõbrad juba lapsepõlvest kuid viimasel ajal on midagi nende vahel muutunud. Tüdruk ei tea, mis see on, kuid ta võib kindlalt öelda, et miski on nüüd teisiti. Nad ei ole enam sellised nagu varem. Järsku võtab poiss tüdruku käed pihku ja silitab neid õrnalt.

Pëlqen! 1