________________________________________________________________________________
#36

Seisime nii tükk aega – tema mind seljatagant hoidmas ja mina temale toetumas – ja me mõlemad vaatasime taevasse.

#37

„Me oleme kõik valmis ja te saate sööma tulla,“ tuli üks poiss meile ütlema. „Me kohe tuleme,“ vastas Taylor ning keeras mind ümber ja me hakkasime platsi poole kõndima.

„Ma lähen otsin endale jaki,“ ütlesin poisile ning vabastasin ennast tema haardest.

Võtsin endale dressipluusi ning läksin teiste juurde. Istusin Marci juurde, kuna seal oli hetkel ainuke vaba koht. „Söögi pärast pole vaja muretseda, sest kokad tegid seda meie eest. Mul on auto siin ning autos on söök hommikuteks, õhtuteks ja lõunaks. Palusin teil ise ka süüa kaasa võtta, sest kui teil kõhud vahepeal tühjaks lähevad, siis saate süüa,“ seletas mees. „Tore, kus siis söök on? ma olen nälgimas,“ laususin naljatades. „Söök on autos, mille ma hommikul siia tõin.“ „Näita suund ette ja poisid toovad selle ära,“ ütlesin ning näitasin peaga poistele.

Marc näitas suuna kätte ning poisid hakkasid sinna poole minema. „Poisid!“ hõikas onu neid ning poisid peatusid. „Kastide ja tünnide peale on kirjutatud, kas need on hommikuks, lõunaks või õhtuks ja tooge ka üks kast nõusid.“

Kasutasin juhust ning läksin tüdrukute juurde istuma. „Kas te midagi, peale vahukommide ka kaasa võtsite?“ küsisin Vickylt ning Ellelt. „Me tegime kõigile kaks võileiba ka,“ vastas Vic minu küsimusele. „Väga hea,“ sõnasin.

Varsti tulid ka poisid. Kaks tükki kandsid suurt tünni ning üks tuli käes kast, kus olid arvatavasti sööginõud. „Kas keegi tüdrukutest tuleks mulle appi?“ küsis Marc kõigilt. Tahtsin minna, aga ühe grupi tüdruk jõudis minust ennem. „Võtke kõik üksteise taha rivvi ning hakake järjest süüa võtma!“ hõikas onu nii, et kõik teda kuuleksid.

Tõusime tüdrukutega püsti ning läksime rivi lõppu. „Bella!“ hõikas keegi mind. Keerasin ennast ümber ning nägin, et Taylor vaatab mind. „Mida?“ „Tule siia,“ lausus poiss ning viipas mulle, et ma tema juurde läheksin. Vaatasin tüdrukuid, kes juba rivis olid, ning nad noogutasid.

Kõndisin Taylori juurde ning ta lasi mu enda ette. Temast eespool olid mõned inimesed. Astusin tema ette ning poiss põimis kohe enda käed ümber mu piha. „Sa ei suuda oma käsi minust eemal hoida?“ küsin naljatades. Tay asetas oma lõua mu õlele ja sosistas: „Ma kasutan iga hetke, mil ma saan sinuga olla ja ma ei lase neid mööda.“ Naersin ning me astusime sammu edasi.

Üsna ruttu tuli meie kord. Saime oma õhtusöögi kätte, milleks oli supp. „Las ma arvan, ma pean istuma sinu kõrvale?“ küsisin poisilt, kui ta endale istekohta läks otsima. „Õigesti arvad.“ Istusin poisi kõrvale ning hakkasin oma suppi sööma.

Me lõpetasime söögi enne, kui viimased selle kätte said. „Palun vii minu oma ka ära,“ lausus Tay ning ulatas mulle oma supikausi. „Miks ma peaks?“ „Sest mina lasin su rivis ette,“ naerab poiss. Pööritasin silmi ning võtsin ta käest kausi.

„Marc, kuhu ma mustad nõud panen?“ pärisin. „Pane sinna kasti,“ ütles onu ning näitas käega enda selja taga olevat kasti. Viisin nõud sinna ning läksin tüdrukute ja oma vendade juurde, kes olid samuti õhtusöögiga lõpetanud.

„Mis siis õhtul plaanis on?“ küsisin kohe, kui olin teiste juurde jõudnud. „Me mõtlesime, et lähme tähti vaatama. Täna pidi meteoori sadu olema,“ ütles Coco elevalt.

„Mulle sobib,“ ütles Taylor, kes oli minu selja taha jõudnud ning põimis oma käed mu piha ümber. „Nad on nii armas paar,“ ütles Vicky ning puges Lucile ligemale. „Me oleme, mis?“ küsisin ning keerasin ennast poisi käte vahel nii palju, et sain oma käed ümber tema kõhu põimida ning pea poisi rinnale toetada. „Jah, te olete armas paar,“ nõustus Chanelle. Naeratasin.

„Ma arvan, et on juba piisavalt pime, et minna tähti vaatama,“ ütles mõne minuti möödudes Taylor ning hakkas mäe äärde minema, tirides mind kaasa. „Kas te ei tulegi?“ pöördusin Coco, Nicki, Elle, Vicky, Luc’i ja Micheli poole. „Me peame telgi ülesse panema. Minge teie ees, me tuleme järgi,“ lausus Vic. „Te magate koos meiega Tay telgis. Kas te siis ei tea seda?“ küsisin ja vaatasin Taylori poole. „Ma unustasin neile öelda,“ vabandas poiss. „Mida iganes, aga tulge nüüd. Lähme meteoori sadu vaatama,“ laususin ning nüüd tirisin mina Taylorit enda järel.

Viskasime kõik ennast murule pikali. Ma asetasin pea Tay rinnale ning tundsin, kuidas poisi käsi minu ümber kaardus ja mind tugevalt enda vastu tõmbas.

Olime juba mõnda aega taevas tähti, kuni nägime langevat tähte. „Soovime meie võitu,“ ütles Elle ning tõusis püsti. „Kui te ei pahanda, siis ma sooviksin midagi muud,“ pomisesin vaikselt ning tõusin samuti istuma. Taylor hoidis ikka minust kinni ega lasknud lahti. „Mina tahan sama, mis Bella,“ liitus Vic minuga. Elle noogutas ning pani silmad kinni.

Sulgesin ka oma silmad ning soovisin. Ma soovin, et mu vanemad oleksid minuga. „Ma soovisin ka midagi muud, kui meie võitu. Ma loodan, et see ikka täide läheb,“ lausus Chanelle ning vaatas mind. „Ma tõesti loodan, et teie soovid täituvad, sest minu soov ei saa kunagi täituda,“ ütlesin vaikselt ja viisin oma pilgu alla, vaadates muru. „Kõikide soovid täituvad. Nad ei pruugi kohe täituda, aga kunagi nad ikka täituvad,“ sosistas Taylor mulle kõrva ning embas mind kõvasti. „Su soov täitub, sest muidu ei täitu meie soov,“ ütles ka Coco sõna sekka. „Mida?“ küsis Nick segaduses olles. „Ma usun, et mina, Vicky ja Chanelle soovisime ühte ja sama asja,“ selgitas tüdruk.

Olime veel natukene aega mäe ääres, kui lahkusime lõkke äärde, kuna poisid tahtsid vahukomme süüa.

„Bella, kas me saaksime omavahel rääkida?“ küsis Michel enne, kui ma jõudsin istuda. „Ikka, kus?“ „Seal, kus me ennem olime.“

Kõndisin venna järel tema soovitud paika, et rääkida. Poiss istus pingile, mida ma enne märganud polnud. „Ma leidsin midagi, mis kuulub sulle,“ lausus poiss ja ta otsis taskutest midagi. Olles leidnud otsitava asja, võttis ta selle välja ning pani minu kätte. See oli hõbedane käekett, millel oli minu jaoks oluline väärtus.

________________________________________________________________________________

Pëlqen! 32