Leidsin sahtli põhjast ma
vana foto ning jäin vaatama
mu elus olnud hetki
inimesi, ennast ka
Pooljuhuslikult siis
ajas tagasi ma rändasin
ja nägin ennast taas
majas kus ma kasvasin

mälestusi täis on atmosfäär
vaatan häid kui halbu ma ei näe
et ei hooli, neist ei hooli
on hetki mida võime korrata
ja on kordi millest mööda tormata
et ei hooli, neist ei hooli

õues rooste läinud kiik
lapsed mängisid kõik siin
see oli nagu eile
see jõuab taas minuni
sellel pildil olen ma
oma esimese sõbraga
vahel küsin endalt mõttes
mis on temast saand

mälestusi täis on atmosfäär
vaatan häid kuid halbu ma ei näe
et ei hooli, neist ei hooli
on hetki mida võime korrata
ja on kordi millest mööda tormata
et ei hooli, neist ei hooli

pildid jooksevad mu silme ees
neid tundeid mäletan veel
jäävad alatiseks minuga
võtan kaasa endaga..
mälestusi täis on atmosfäär
vaatan häid kuid halbu ma ei näe
ei hooli, neist ei hooli
on hetki mida võime korrata
ja on kordi millest mööda tormata
et ei hooli, neist ei hooli

Mälestusi täis on atmosfäär,
et ei hooli, neist ei hooli.
On hetki mida võime korrata
ja on kordi millest mööda tormata
et ei hooli, neist ei hooli

Pëlqen! 2