Ma sinu peale mõtlen,

muud ei teegi.

Nii ööl kui päeval,

selge seegi.

Sa aina peas mul igal sammul,

sest tahan käia ainult sinu kannul.

Mul aju juba mõttetööst on väsind,

ta vastu tõrgub,kui ma teda käsin.

Ma suurest ahastusest tahaks lausa surra,

sest mõte nii kui nii mind maha ükskord murrab

Pëlqen!