On hämar ja loojuv päike,
viimased kiired roosas laotuses,
tuul sahiseb lehtedes,
kauged hääled, lähenev äike,
laotuses linnuke vallatult
lendleb ja libiseb hääletult,
kõrvus heliseb, tunneb meel
helinaid helli ja keeletult
sosinaid sala on siia teel

Hingan ja hooman lõhnu,
toob kusagilt, kannab tuul
tunnen, et pole õhku,
on lõhnade joovastav hurm,
kasteheina ja õitsev nurm,
veel on midagi ,õrna ja imelist
on nagu niiske lõhnav ihu,
kaunist, kevadist, lillelist
libisemas üle avatud pihu

Pëlqen! 1