Ma olen timukas, apteekrisell kes segab mürki tormiööde varjus, rändkaupmees olen, sõdur, hingekarjus truu armastaja- rohmakas ja hell. Ma olen rõkkav orel,hädakell, mis murepäevil ahastama harjus, vein olen, mis veel magab viinamarjus, ma olen tuuleõhk ja vanglatrell. Ma kestan loendamatuid inimpõlvi. Kui Atlas õlal kannan taevavõlvi, mind kired laastavad ja tapab taud. Kuid midagi mus elab igipuhast, mind täna tabab häving, pärib haud, ent homme uuesti ma tõusen tuhast.
Nuk ka ende komente.
Lini komentin tuaj, filloni diskutimin!