Pimedal tänaval üksi ma kõnnin
Kaugusesse vaatan ja ootan sind
Kerest käib läbi väikene võbin
Kuid pettumus haarab mind

Kauge kuju mida märkasin
Ei olnud sinu kaunis siluett
Pole veel avastatud vett
Mille abil sest piinast ärkaksin

Tühi on hing ja mõistus on kadund
Soojust ja hellust vajab mu hing
Ikka veel ootan pimedas sind
Kas ma iial leida võin sind

Millal tuleb see päev
Kui saan tundma su hinge soojust
ainult tähti veel näen
ja tunnen hinges külma hoovust

kas tõesti pean uuesti armuma
kuid see kord taas üksindusse
sellese millest sina mind päästsid
kuid taas langen ma üksindusse.

Pëlqen! 1