Olen talunud su ülbust, olen hellitand sind ka,
olen trotsinud su uhkust, olen teeninand sind ma,
olen istund üksi kodus, kui sind sõbrad kutsuvad.
Olen olnud supernaine, miks mind üle lasid sa ?
Jah mul on vead, ma tean, et see ei ole hea,
nüüd kuula mis ma ütlen, mees sa seda teadma pead.
Sa võid võtta minu riigi, sa võid võtta minu maa,
võid võtta minu sõbrad, kuid mind ennast sa ei saa!

Refään :
Olid sa, mu kallis olid sa,
vajasin ma sind, su hellust tahtsin ma.
Olid mulle sa, mu ainus olid sa,
vajasin ma sind, su ainus olin ma.
Oi mees,oi mees, sa oled mul ees,
sa piirad minu vabadust, sa ahistad mind mees.
Oi mees,oi mees, kas tead, et mu sees ei ole andestust,
vaid kättemaks on see ?

Sinu voodis on mu lõhn, see me muinasjutumaa,
Sul on sahtlis minu kirjad, kui sind armastasin ma.
Sinu toolil on mu riided, sinu seinal minu maal,
kõik mu asjad on su juures, kuid mind ennast sa ei saa!

Refrään :
Olid sa, mu kallis olid sa,
vajasin ma sind, su hellust tahtsin ma.
Olid mulle sa, mu ainus olid sa,
vajasin ma sind, su ainus olin ma.
Oi mees,oi mees, sa oled mul ees,
sa piirad minu vabadust, sa ahistad mind mees.
Oi mees,oi mees, kas tead, et mu sees ei ole andestust,
vaid kättemaks on see ?

Pëlqen! 1