Oh,jah !
Jälle nii pikk vahe!
Aga siis seekord tegin pikema!
Lugege,kommige ja rohelisi käpakesi ärge unustage!
Kriitikat ja kui leiad Vea/Vead Teata kohe!
pühhi ei saanud keegi,sest ei tahtnud!
Päikest!(L)




Eelmises osas : Nad tervitasid üksteist ja Marielle hakkas kodu poole liikuma.Me otsustasime nii,et ma lähen poodi ja Tom koju kuna ta oli väsinud.
Kõndisin poe poole.Ilm oli nii ilus ja vaikne.Järsku ma libisesin ja oleks peaaegu kukkunud aga keegi püüdis mu kinni...


uus osa:

Kui olin püsti saanud keerasin ennast ümber ja seal seisis mingi suht tõmmu poiss,suht,lausa väga Tomi moodi.
"Ole teinekord ettevaatlikum" sõnas ta."Jah,suur tänu."pomisesin vastuseks."Mu nimi on muide Karl"
"Jessica"vastasin ning surusin ta kätt ."Okei,ma siis lähen nüüd."laususin."Jah,eks minagi siis."
Hakkasin kodu poole liikuma.


"Tsau"hüüdsin kui olin koju jõudnud."Tsau,mis sa poest tõid?""mm,süüa " vastasin naerma hakates."Mul on kõht räigelt tühi!"lausus Tom käsi kõhule pannes.
"Jah,mul ka ma hakkan ka kohe tegema"vastasin."aa,muide mulle helistati täna,ja öeldi,et mu vanemad on elus."
"Ohh,aga kuidas,kes nad siis on?"pärisin uudishimulikult."No ma ei tea,mulle öeldi,et ma peaksin homme minema nende juurde,ja öeldi ka mingid aadressid.Aga ma ei tea kas ma peaksin minema,mis sina arvad?Nad pidid mingis suht rikkad ka olema."lausus Tom ja mulle küsiva pilgu saatis.
"No ma arvan küll.!""Nojah,eks ma siis lähen.Aga sa tuled ikka kaasa?"küsis ta mult ning minu juurde tuli ja oma käed mulle ümber pani."No kui sa tahad."vastasin õrritavalt,ning talle ühe väikese musi andes.Siis läksin süüa tegema.Mind piinas see tänane poiss,ta oli nii Tomi moodi!Äkki ta oligi Tom?Ei usu,see on võimatu.



Tulin vannist välja ja hakkasin ennast kuivatma.Kui kuivatatud sain läks Tomi kõrvale voodisse.Tom keeras ennast kohe minu poole ja võttis mind enda kaissu,mind suudlema hakates.Tomiga on mul nii hea olla,äkki olemegi me elu lõpuni kokku määratud?

Hommikul ärgates tundsin pannkoogi lõhna.Tõusin püsti ning läksin kööki,kus Tom pankooke praadis."Hommikust unimüts!"ütles ta ning tegi mulle väikese musi."Me hakkame varsti minema,niiet võid hakata ennast valmis panema.""okei."vastasin ning suundusin vannituppa.Olin just hammaste pesemise lõpetanud,kui kuulsin Tomi telefoniga rääkimas."Jah,Jah,eii saa aru et ma ei armasta sind!Sa ei teeks seda,sa oled hulluks läinud Mareli!"karjus ta.Kes oli Mareli?Miks ta sellist juttu ajas?Selle uurin ma igaljuhul välja,kuid selleks tuleb teha plaan.


Olime jõudnud just suure kolmekorruselise maja värava taha ja Tom helistas kellegile,seejärel läks värav lahti.Ukse ees ootas meid rõõmus keskealine naine,kes oli väga soliidselt riides,nagu rikkurid ikka."Tere,tulge aga edasi"kutsus naine meid sisse.Läksime ühte suurde tuppa,mis arvatavasti oli elutuba.Naine näitas käega,et me istuks.Võtsime istet ja naine kes oli ka oma mehe kõrvale istunud hakkas rääkima : " Tere,mina olen Anne-Ly ja see on mu mees Sten.Ja sina peaksid olema meie poeg,me kuulsime,et arvasid et me olime hukkunud autoõnnetuses,aga see ei olnud nii.Me oleme sind otsinud juba väga kaua,aga minu ema ehk sinu vanaema võttis su ja läks ära kui sa olid kõigest paari kuune.Vanaema tegi seda sellepärastk kuna arvas et me ei oskand piisavalt hästi kasvatada.Nii ja sul on ka veel kaksikvend Karl,kes ei ole hetkel siin,aga ta peaks varsi saabuma."vuristas naine kõik meile ette.Nii see Tomi moodi poiss,ehk Karl oligi Tomi kaksikvend."Ja kuidas ma selles kindel peaksin olema?"päris Tom."Meil on mõndasid pilte näidata ja me võime teha ka DNA testi,et seda kinnitada."vastas Anne-Ly ja tõi mingist kapist välja fotoalbumi...


Seekord siis kõik.! kui tahate Tomi ema näha siis siin on pilt....http://img255.imageshack.us/i/susan7hv7.jpg/ !

Pëlqen! 13