Sa olid mulle nii kallis,miks ma pidid seda tegema.Se kuidas sa mind hoidsid ...See kudas sa mind kallistasid ja suudelesid.Se kõik mida ma sulle nüüd tegid oli lhtsalt üle igasuguse piiri.Kui ütlesid mulle,et ma olen armsam sul,olin sinust täiegga kiindunud.Seda ütlesid sina,mitte keegi mu ükskõikne inimene..Miks me pidime lahku minema just siis kui kõik hakkas just õigesti minema.Sa meeldid mulle endiselt ,ma kodus ei saagi muud teha kui ainult sulle mõtlen...Sa lihtsalt oled südames.
SA MEELDID MULLE TOHUTULT.
Ja ma ei väsi seda kordamast.Ma ei taha sulle mõelda ,aga sa oled lihtsalt mul alati meeles.Ma tunnen ennast kui hüljatud kassipojana.Ma ei taha ka sulle haget teha.Kui sa minu juurde tulid ja ümbert kinni võtsid ja suudlesid, hakkas mul kui süda välja hüppama.Aga nüüd kui sind kusagl näen hakkab mul süda ikkagi põksuma ja põksuma aga mitte sellepärast ,et sa mulle nii kallis oled ja meeldid mulle vaid sellepärast ,et sa minust välja ei teinud ....Kui sa mulle käed ümber panid....Se on kirjeldamatu tunne....Se oli hea,kuid miks sa seda tegid?
See olin mina
Enam vähem jah:)