Ma enam sinult armastust ei palu,
su armastus ei muudaks minu meelt,
sa enam iialgi ei valmista mul valu,
ma lähen ära kõigega su teelt.

Su naerust suud,kaht sinist silma
liig kaua teeninud mu rind,
ma vihkasin ju tervet ilma,
et rohkem armastada sind.

Miks rääkisid sa hellast kirest,
kui mind su pilgud puutusid,
miks polnud sa kui,sõprus algas.
see,kelleks lõpuks muutusi?

Nüüd elu maitsen sellest peale
ja kirge teesklen,petan vaid.
Koos naeran kõigiga,kuid eales
ei näita oma pisaraid!!!

Pëlqen! 2