Jääkaru perre sündis väike Mõmm.
Vallatusi täis on see jõmm.

Talvest ei pidanudki ta kaua nägema und.
Kõikjal Põhja-Naba täis ju lund.

"Ema vaata mind!",
hõikab põnn.
Kel lund täis on rind.
"Kas ongi see siis… ("Õnn")?"

Tahab väikemees teada,
et sammud mamma järel seada.

Kuid kuidagi ei taha õnnestuda tal see.
On Külmataat olnud kiuslik.
Täis tuisanud kõik teed
ning libe on ka see liustik.

Arglikult, vaatab naeratavat Täiskuud,
kes karupojal näitab sõrmega suud.

Mõmmil polegi vaja hetkel muud,
kui ainult püüda "tühja tuult".

"Jah", ongi see siis "Õnn"!
Teab nüüd kindlat poisipõnn.

Pëlqen! 1