Öö laul!
Tummana
warjude sumedal tiiwul
üle uinuva maa,
hinguse wiiwul,
laotas end öö.

Tähti:
leegitsew wöö
ikka ja ikka
pikka
kauguste hämaras süles
tõuseb ja waob
... ja kaob
üles,
maailmade otsata helki
maaliste kurbtuse hiil
kohe laotuse põhjatu-sinawat telki
nägemata pisarad
sfairide harmonil
tõusewad.
Wilhem Grünthal 

Pëlqen! 5