Reisimine

Nüüd, oma pool aastat hiljem,mil tütar just jõudnud Tbilisi, mõned minu mõtetes sellest talvest, lumisest, külmas, tuulisest ja siiski ütlemata kaunist siin Eestimaal.

Tunnen mõnu erinevate aastaaegade vahetumisest ja tean, et minu koht on siin ja mitte kusagil mujal ega kaugel, kus tundub parem. A ´la seal on hea, kus meid ei ole.

Tütar reisib minu eest, vähemalt mõnda aega, sest pikemas perspektiivis ei saa ju lubadusi anda, ehkki pisik, see reisimise oma, on  sügaval minu sees.
Ja selle nimel tasub teha ka loobumisi, arvan , et aduda  erilist, mida pakub uus keskkond, inimesed, keda kohtad ja lihtsalt teadmine, et sellisel viisil on kõige uue omandamine, loomulikum ja ehk isegi püsivamgi.  

Pëlqen! 3