Pisike tüdruk unistas emast-isast. Raamatutes, mida kasvataja ette luges, olid nad ju olemas, miks temal ei ole? Üht last külastas harva vanaema, kõik lapsed olid siis kobaras ümber tema, see oli suur sündmus. Juhtus ime, kui tirts oli kuue aastane. Ühel heal päeval kasvataja tuli ja ütles, et talle on külaline. Siis kohtus ta esimest korda oma emaga, kelle olemasolust aimugi ei olnud. See kohtumine sööbis mällu ja jääb sinna elu lõpuni.... Tema ema..., ja ta ütles, et viib ta varsti koju! Igal õhtul keerutas tüdruk end voodis unele ja laulis: EMA, TULE RUTTU JA VII MIND ÄRA!

Pëlqen! 6