Aeg antud naerda,

aeg antud nutta,

aeg antud ka pisaraid pühkida,

aeg seatud elada,

aeg seatud surra,

aeg musta mulla all magada.

Kuid, mis on nooruse aeg?

Ei ole paastuda,

ei ole paluda,

ei vaimu närides närtsida?

See on aeg õitseda,

aeg õnne maitsta

ja armsama kaela ümber hakkata.

Pëlqen! 1