Kõnnin oma tuppa tagasi . Ja avastan et mul on uus sõnum tulnud , avan selle ja vaatan et see on Kasparilt. Sõnumis on kirjas :“Mida ma pean tegema ? Palun ütle mida ?Ma armastan sind kallis !“ Viskan telefoni patjade peale .Ma ei suuda isegi vihastada . Ta on nii järjekindel , aga ta teab , et ma olen kange iseloomuga ja kui olen öelnud EI , siis jääb ka nii .Otsustan , et ma ei vasta talle . Ma ei tee endale ja talle asja raskemaks.Võtan oma ööriided ja lähen vannituppa . Peeglist vaatan et ma olen näost väga kahvatu , oteseselt ei teagi millest, võibolla nutmisest . Duššiall sulen oma silmad , ikka ja alati silmi sulgedes näen ma Kaspariga koos veedetud aega , aga ma ei taha seda näha . Avan silmad kuivatan ennast ja lähen enda tuppa . Otustan minna magama , kuna tunnen enda väsinuna . Öösel kell 3 kuulen et mu telefon heliseb . Imestan et helistajaks on mu sõbranna Eeva. Vastan ja kõnest kostub : „ Getlin , midagi jubedat on juhtunud , ma ei tea kas sa saad tulla , aga Kaspar sattus raskesse avariise , kui saad tule haiglasse , ma usun et ta tahab et sa oleksid seal , kuigi tema sind ei näe „ tundsin kuidas telefon kukkus käest . Kõik käis silme eest läbi.Kas ta tegi nimelt avarii selleks , et ma hakkaks haletsema teda ja tema juurde läheksin ja et mul temast kahju hakkaks? Või sattus avariisse kuna polnud tähelepanelik ja mõtted olid mujal ? Või tekitas avarii et näidata et armastab mind ja on valmis enda elu kallale minema ? Küsimusi oli palju , vastuseid ei teadnud mina , ka teised mitte , ainult Kaspar teadis vastuseid . Jah , ma läksin haiglasse . Kaspar oli koomasse sattunud . Autost leiti kiri ,sisuga „ Anna andeks Getlin , Ma Armastan Sind!“ Tundsin ennast süüdi , päris ausalt .Ta lamab siin haiglavoodis , kõikide tilgutite ja asjade all minu pärast . Kas ma saan kunagi õnnelikuks ? Kas kunagi kaob mu elust see kurbus ? Koguaeg juhtub midagi. Ema surm , mitu aastat kibedat valu ja kannatamist , lahkuminek armastatud mehega ja lõpuks mees keda armastan satub koomasse.Miks ? Miks seda kõike on nii kuradi palju ? Ma ei suuda enam , aga ma pean suutma , ma pean vapper olema , ainult lapse pärast . Istun Kaspari voodi kõrval, vaatan teda , pisarad voolavad .Ta on nii abitu , ta oleks justkui lahkunud meie juurest .Teist korda elus ma palun jumalat . Jah, ma usun jumalasse , ma ei tea miks . Ma olen ristitud , võibolla sellepärast .Palun jumalalt , et ta jätaks Kaspari ellu , et ta ei võtaks teda enda juurde veel , liiga vara on . Kaspar on kõigest 22 aastane . Tal on pikk elu ees . Tal on nii palju tegematta jäänud asju . Ta peab siit voodist tõusma tervena . Teen musi Kaspari laubale , lausun vaikselt „ ma armastan sind tahest tahtmata „ ja lahkun.Haigla koridoris vaatavad ta vanemad mulle otsa . Nad tulevad ja kallistavad mind , lausun neile „ olge tugevad „ ning lahkun . Taksoga koju sõites ,mõtlen , et ma pean tegema oma elus väikesed muudatused . Aeg on hakata oma elu peale minema , aeg on teha palju otsuseid ,aeg on mõelda elu üle järgi ja pea püsti edasi käija. Koju jõudes lähen oma tuppa ja kohe magama . Hommikul äratab mind üles kuum päike . Esimene mõte ärgates on „ kuidas Kasparil on ? „ . Tõmban hommikumantli peale ja lähen kööki. „ Tere hommikus „ lausun ma vaikselt . Isa tuleb kallistama mind . „ Kullake , kus sa öösel käisid ?“ küsib ta , vastan kurvalt „ Kaspar sattus öösel raskesse avarisse ja Eeva helistas öösel 3 ajal , et kas saan haiglasse minna, eks ma siis läksin , Kaspar on koomas , loodan et tuleb eluga sellest välja ,sest ma ei soovi talle halba“ Isa vaatas üllatunud otsa mulle ja kuulas tähelepanelikult mind , vaikus peale minu juttu ja vastas „ Mine ole talle haiglas toeks , tegi sulle küll haiget, aga nii halb poiss ta pole , ma mõistan kullake , et sul on raske , aga püüa „ Vaatan isale otsa ja lähen hommikusöögi kallale . Tavaliselt söön hommikuhelbeid, aga kuna ma olen lapse ootel siis söön jubedalt palju muid asju. Nimelt on nüüd mul kombeks süüa hommikuti saiakesi . Ma ei tea miks see nii on . Hommikusöök söödud lähen dušši alla . Sätin , valin riideid ja on aeg haigla minna . Lausun isale veel „ Paps , ma lähen , ei tea kuna tulen , kuna täna palju tegemist , helista kui mingi mure või küsimusi , tsau !“ Mul on ka oma auto , millega sõidan ringi . Isa kinkis mulle auto 19 aasta sünnipäevaks , täpselt 3 päeva enne sünnipäeva sain ka load kätte.Haigla jõudes tuleb Kaspari ema mind kohe kallistama . „ Kuidas tal on ?“ küsisin vaikselt . „ Ta tuli koomast välja , arstid imestasid et nii ruttu , aga ta on veel nõrk, väga nõrk , aga ta jääb ellu „ lausus Kaspari ema . Väike naeratus tuli mu näole . Ütlesin ainult „ mul on heameel , lähen käin vaatan teda „ Läksin Kaspari palatisse . Ta oli ärkvel , aga ta ei rääkinud . Läksin tema voodi juurde , vaatasin otsa talle ja laususin vaikselt „ Kaspar , palun ära tee selliseid lollusi enam . Oma elu kallale , ei tasu kunagi minna . Oma elu peaks kallis olema . Ma mõistan et sul on raske , minul on ka raske , aga me mõlemad saame hakkama „ Ta võttis tasakesi mu käest kinni , naeratas mulle . Tegin ta laubale musi ja hakkasin lahkuma kui kuulsin teda väga vaikselt ütlemas „ ära mine , ole siin „. Millegipärast ma jäingi sinna . Istusin mitu tundi ta voodi ees ja vaatasin teda . Ma armastan teda , armastan meeletult palju . Ta on nii ilus , ta silmad , need suured pruunid silmad ,neisse võib uppuda , tema pehmed tumepruunid juuksed ,tema imeilus naeratus .Lõpuks otsustasin et hakkan minema , kuna palju asju oli veel teha .Kaspar oli jäänud magama ja lahkusin . Otsustasin minna lapse riideid otsma . Kuna nagunii tean kumb on , siis lihtne osta .Kutsusin ka Eeva endaga kaasa ja läksime riideid valima . Oli päris palju ilusaid tüdrukute riideid . Ostsin roosad papud , valge pehme kombeka ja mõningaid riideid veel . Edasi läksime kohvikusse sööma . Kohvikus nägin Kaspari sõpru . Tulid mind ka tervitama , küsisid kuidas minul läheb ja kuidas Kasparil. Rääkisin paar sõna juttu nendega ja nad lahkusid . Tellisime Eevaga prae ja lobisesime . Äkitselt Eeva küsis minult „ Mis saab kui Kaspar paraneb ja haiglast välja saab ? Kas lähete uuesti kokku ? „ Ausalt öeldes need küsimused ei üllatanud mind , teadsin et ükskord nagunii Eeva küsib mult neid , aga mul olid ka konkreetsed vastused olemas . Vaatasin talle otsa tõsiselt ja vastasin ,“ Mis läbi see läbi . Ma olen oma otsuse teinud , ma ei lähe Kaspariga uuesti kokku , see on meile küll raske , aga ma ei tee seda .Ma tahan Pärnust üldse ära minna ja uut elu alustada , tunnen et see aeg on käes .Meie aeg on läbi ja ise ta otsustas nii . Aga palun Eeva , sellest ei räägi kellegile midagi , et ma plaanin pärnust lahkuda „ Eeva nägu muutus kurvaks , kui ütlesin et plaanin Pärnust ära minna , aga ma usun et ta mõistab , miks ma seda teen .Ta ei osanud mulle midagi selle kõige peale öelda , lihtsalt vaikis ja sõi oma sööki edasi . Vaikus venis väga pikaks , otsustasin et ütlen siis ise midagi, kuna ma pole kunagi vaikust kannatanud . „ Mis me edasi teeme ? Kas tahad koju minna või sõidame ringi kuskil ? Ma tahaks minna tegelikult ema hauale „ laususin ma . Eeva vaatas otsa mulle ja vastas „ Ei taha ma koju minna , mul ka kodustega hetkel probleemid , ei taha seal olla . Lähme käime jah su ema haual , tahaks ise ka minna sinna „ Sõime oma söögid ära ja lahkusime . Käisime lillepoest läbi , et ema haua peale mõni lill osta ja küünlad . Teadsin et ema haual ma puhken nutma , kuna tunnen meeletult temast puudust .Igakord kui ma haual käin , istun ja palun koguaeg et ta annaks mulle jõudu , et elus edasi hakkama saada.Tavaliselt kui mul mured ja probleemid on , ma tulen alati siia , ema juurde , kuna tunnen et ta mõistab mind ja teab mida ma tunnen , kuigi ta pole minuga . Ja jälle ma istun , vaatan hauaplaati ja puhken nutma . Miks , miks teda pole minuga ? Ma vajan teda enda kõrvale .Mulle ei piisa ainult isast , ma vajan ka ema , oma pärisema .Eeva kallistab mind tugevalt ja üritab mind lohutada , ta teab mida ma tunnen. Ta teab et ema hauale tulles on mul väga raske ja nii see on .Paneme lilled ja küünlad , lausun veel hauale vaadates „ Ema, ma armastan sind ,alati ja igavesti !“ Lahkusime ,kuna ma ei suutnud enam viibida seal . Nii valus oli . Otsustasime , et lähme Kasparit koos haiglasse vaatama . Tahtsin teada kuidas tal on ja tahtsin ka tema vanematega rääkida .Haiglasse jõudes tuli Kaspari ema mind kohe kallistama . Küsisin kohe kuidas Kasparil on ja sain positiivse vastuse . „ Tal on parem „ vastas Kaspari ema . Selle üle mul oli ainult heameel . Tahtsin et Kaspar saaks sealt voodist ruttu välja . Läksime Eevaga Kaspari palatisse. Uksest sisse astudes oli minu ja Eeva üllatus suur , tema voodi kõrval istus üks tüdruk , tüdruk keda pole ma kunagi sallinud . Ja nüüd ma vaatan kuidas ta hoiab Kaspari kätt , kallistab ja räägib Kaspariga .Peas käis üks küsimus kohe läbi“ Kas Kaspar jättis mu hoopis selle tüdruku pärast maha?“ Tahtsin saada oma küsimusele üsna peagi vastust ja lootsin et ma saan ka selle.Tüdruk , kes Kaspari voodi kõrval istus oli Maarja . Põhikoolist saadik pole me teineteist sallinud . Ta on alati minupeale kade olnud .Ta oli vihane , et poisid eelistasid juba siis mind rohkem kui teda . Ta oli ja on täis kadedust , viha , ahnust .Äkitselt ta hüppas sealt voodi kõrvalt püstis ka hakkas kisama „ Mida kuradit sa siin teed Getlin ? Kas sa ei näe , et sinupärast on ta praegu siin ? Kas sa ei saa aru , et ta ei taha sind enam ? Ta ei vaja enam sind enda kõrvale , ta vajab mind , mina olen see kes on talle toeks , kes armastab teda , kes teeb kõike tal hea oleks . Mine ära , sinu koht pole siin.“ Uskumatu tüdruk mõtlesin ma endamisi . Kuidas ta küll julgeb nii öelda . Mina olin kaspariga koos 5 aastat . See aeg oli parim ka nüüd tema ütleb et armastab Kasparit , no uskumatu tõesti . Aga ausalt , mul polnud tuju isegi vihastuda ja vastasin rahulikult Maarjale „ Palun ära kisa. Sa oled haiglas , sa võid väljaspool haiglat kisendada palju tahad , aga siin mitte . Kas tõesti armastad Kasparit ? Kas tõesti oled sa hakanud õppima hoolima ? Ja kas sa tead mis see sõna hoolimine tähendab ? Ma kahtlen selles väga . Kaspar vajab mind enda kõrvale , ta ise ütles mulle seda täna hommikul ja ma usun teda . Me läksime eile küll Kaspariga lahku , aga eile õhtul ta tuli juba ja tahtis et andestaksin . Kui ta tahaks väga sinuga olla , siis ta poleks tulnud mu juurde . Aga minugipoolest, saage õnnelikuks , minu ja Kaspari lugu on läbi . Tema läheb oma eluga edasi ja mina enda eluga . Aga praegu , palun lahku siit , kuna mul on vaja Kaspariga rääkida „ Maarja sai väga vihaseks .Plirtsus ja plärtsus ja lahkus palatist .Ma tundsin uhkust , et sain Maarjale kõik öelda , kuigi oligi ka asju mis jäi ütlematta , aga tean , et tuleb üks päev , mil ma ütlen talle kõik , mida temast arvan .Palusin Eevat , et ta jätaks mind Kaspariga kahekesi .Läksin Kaspariga voodi juurde . Võtsin ta käest kinni vaatasin sügavalt talle silma ja lausisin „Kaspar , ma tulin sulle headaega ütlema , ma loodan et sa saad kiiresti terveks . On parem kui me enam ei kohtu .Ma üritan teha sulle ja endale olukorda kergemaks. Ma lahkun Pärnust väga pikaks ajaks , sa ei näe mind , püüa mind unustada , püüa unustada meie koosveedetud aeg .Ma tean et sa suudad .Leia endale hea tüdruk , tüdruk kes suudab olla parem kui mina , sest mina seda ju lõpuks enam ei suutnud „ Kaspar vaatas mulle otsa ja nägin kuidas tal pisar voolas silmast . Kaspar on väga õrnahingega inimene . Ma tean et see lause mis talle ütlesin , läksin südamesse. Ta ei taha sellega leppida , aga peab . Muud valikut pole . Ta lausas ainult mulle „ Kallista mind palun !“ Kallistasin teda ,tahtsin et see kallistus jääks viimaseks .Tahtsin ta enda südamest välja saada , enda hingest välja saada , enda mõistusest välja saada.Äkitselt sosistas Kaspar mulle kõrva „ Getlin , sa olid ,oled ja jääd parimaks tüdruks . Sind ei suuda keegi asendada . Ma armastan sind . Palun mõtle järgi kõige üle , proovi mulle andestada ja sa näed et kõik muutub . Palun sult üht , ära lahku „ Tegin ta laubale musi ja lahkusin . Tundsin et nutumaik on suus ja teadsin et on aeg lahkuda . Vaatasin Kasparile korra veel otsa ja sulgesin palati ukse .Eeva ootas mind palati uksetaga . Tuli ja kallistas mind kohe kui nägi ,teadis et raske hetk on.. Laususin Eevale ainult „ Palun lähme ära , lähme minu juurde „

Pëlqen! 4