Piduliku rõivastuse kaudu demonstreeris talupoeg oma jõukust ja sotsiaalset positsiooni külas. Rikkus väljendus rõivaesemete rohkuses, hinnalisemates materjalides ja kaunistustes, arvukamates ja kallimates ehetes. Jõukamate inimeste pidulikud ülerõivad olid peenemast villasest riidest või rikkalikumalt kaunistatud. Hinnalisi siid- ja kardlõngaga tikandeid, värvilisest ostuvillasest või siidriidest põlli, litreid ja kardpaelu võisid endale lubada vaid jõukamad. Kehval sulasrahval seevastu olid vaid vähesed riideesemed.
Kõige selgemini avaldus talurahva kihistumine ehetes, mis oli piduliku rõivakomplekti kõige kallim osa. Sõle suurus sai Lõuna-Eestis rikkuse ja uhkuse mõõduks. Mida suurem sõlg, seda rikkam inimene. Suuruse poolest on väljaspool võistlust setu sõled. Neid on väiksemaid ja suuremaid, kuid alla 10cm läbimõõduga sõlge ei ole ükski vanavarakorjaja Setumaalt toonud. Setu naise ehete paljusus võrdub kandja rikkusega. Üldiselt kannavad nooremad naisterahvad rohkem ehteid kui vanad. Isa müüs kas või lehma laudast, et tütrele hõbeehteid saada.
Rikas võis hõbedat rohkem eksponeerida kui vaene ja sellega uhkustada. Sõrmuseid on eelajaloolisel ajal kantud isegi mitu tükki korraga. Alutaguses olevat rikkamatel naisterahvastel pidulikel puhkudel olnud laiad hõbesõrmused peaaegu igas sõrmes.
Nuk ka ende komente.
Lini komentin tuaj, filloni diskutimin!