Mu süda siristab sees kui lind,
sest kevad-ma oodanud pikalt sind.
Nii pikalt, et vahepeal kadumas lootus,
külmal talvel vaibuda tahtis mu ootus

Veel õige vähe ja kohal ta ongi,
sooja toob, puudel paisutab pungi.
Paneb veed kõik kraavides "vulama",
lumekuhilad päikeses sulama.

Me naudime sind kaunis kevad,
naised teed sa nii kauniks ja kenaks.
Küllap mõjud ka meeste soolegi,
miks muidu vaatvad naiste poole nii ...
Oh kevad, va krutski ja kelmikas,
sa kaunis, kui naine nii sarmikas.
Tood valgust, rohelust, puhtust,
andes põhjust meil oodata puhkust.

Pëlqen! 5